// arhiiv

Ajakirjandus: Sirp

This category contains 67 posts

Priit Kogerman: Teaduskonna häving ja ametnikuülikoolide tõus

Tallinna tehnikaülikooli bioloogiaprofessor Kogerman ametnikuülikoolide ohtlikkusest Meie riigis on nii nagu mujalgi teadlastest ja teistest loomeinimestest traditsiooniliselt lugu peetud ja kuulatud neid ehk rohkemgi, kui nende panus SKTsse selleks tingimata sunniks. Me kõik mäletame 1988. aasta loomeliitude pleenumi suurt osa iseseisvuse veretus taastamises ja kui XXI sajandi finantskriisis ja ühiskonna üleüldises peataolekus oli tarvis uut […]

Enn Sarv: Täpsustus ja vastulause

Nentisin kirjutises “Kas tõel on veel õigust?” (Sirp 10. III), et Eesti Päevaleht võltsis EV presidendi kõnet (EPL 25. II). Täpsustan: kuna kõnest oli kõrvaldatud poliitiliselt olulisi lõike, milles president esmakordselt avaldas oma arvamusi Eesti riikluse mitmes olulises küsimuses, siis oli sisuliselt tegemist tema kõne tsenseerimisega. Võltsitud kõne omistati presidendile. Järelikult anastas EPL presidendi õigused […]

Enn Sarv: Kas tõel on veel õigust?

Ma sooviksin Sirbi veergudel algatada arutelu tõest, tõe võltsimisest ja tsensuurist meie ajakirjanduses. Tõde on teatavasti ainult siis tõde, kui see on esitatud tervenisti. Tükatine tõde on vildak tõde, niisiis liik valesid. Ajalehtedes tõe kohitsemine on tsensuur. Selle paljastamine on iga ajakirjaniku kohus. “Mõni väidab, et ajalehe ülesanne on lehe omanikele raha teenida. Mina väidan, […]

Nils Bernhard Sachris: Meenutuskild president Kekkose Käärikul käigust

1963. a. oktoobrikuu lõpus ostis seltskond mehi (osalejaiks rida Tartu ülikooli õppejõude ja teisi vaimuinimesi, nt. Ülo Lepik, Ott Ojamaa, Jüri Saarma, Arvo Tikk, Eduard Vääri, Helmut Piirimäe, Gustav ja Heino Liiv), keda ühendas võimlemine Uno Sahva poolt juhatatud meesvõimlemise rühmas, 3 km Käärikust lõuna poole jääva mahajäetud popsitalu nimega Mustametsa. Sovhoos müüs kogu kinnisvara […]

Kaarel Tarand: Häbikilomeeter

Hommikuti, kui mu arvutisse hakkavad tungima mahukad pressiteated olukorrast kultuuripealinnas, tekib ikka küsimus: ei tea, kas  need pressikirjutajad ka ise neis kohtades on käinud, mida nad minusugustele maha püüavad müüa? Tõenäoliselt mitte. Või siis on nad täiesti küünilised valetajad. Näiteks väidetakse järjekindlalt, et „kultuurikilomeeter on valmis ja rahvale avatud” ja et sellega koos „avanes linn […]

Hannes Rumm: Gruusia teab ja Kreml teab

Kohtusin eelmisel nädalal Thbilisis 26aastase Niniga, kelle perekonna lugu ei suudaks välja mõelda ka andekaimad Mehhiko seebiseriaalide stsenaristid. Tema vanavanaema tapsid nõukogude dessantväelased 1989. aastal Gruusia ülemnõukogu hoone ees, kui nad peksid sapöörilabidatega laiali Moskva-vastase demonstratsiooni. Tema isa oli üheksakümnendate aastate alguses Gruusia esimese eratelekanali omanik, kes sattus vastuollu Gamsahhurdia režiimiga. Nende perekonna autosse pandi […]

Ilmar Raag: Krõlovi kvartett kinopoliitikas

Lugedes kaks nädalat tagasi Sirbis avaldatud kinoteemalise ümarlaua juttu, pidin nentima, et kõik see jutt ei olnud grammigi usaldusväärse kõlaga. Seda eelkõige nende inimeste jaoks, kes kinost veidi eemal. Liig selgelt oli seal tunda isiklikke kibestumisi ja erahuvisid. Järgnevalt ei puudutaks ma üldse seda, kas praegune Eesti Filmi Sihtasutus on oma tööd hästi teinud või […]

Ilmar Raag: Punane tuli Cannes’i kohal

Tänavune Cannes’i filmifestival, mis oli järjekorras 56., pani rohkem kui mitmel varasemal aastal mõtlema, miks mõned filmid saavad rohkem tunnustust kui teised; filmi headus on ju suhteline nagu teksti tähenduski. Liiga lihtne oleks viidata Prantsuse esimesele kultuuriministrile André Malraux’le, kelle sõnu Cannes’is armastavad prantslased tihti korrata: “Muuseas, kino on ka tööstus.” Jah, loomulikult on filmide […]

Ilmar Raag: ETV on juba kümme aastat olnud Euroopas

Eesti liitumine Euroopa Liiduga ei tähenda kohalikule rahvustelevisioonile mingit radikaalset muutust. Võib tunduda imelik, et meil ei ole mingit tugevat poolt- või vastuargumenti. Vastus peitub tõsiasjas, et ETV on sisuliselt ühinenud Euroopa Liidus kehtivate rahvustelevisiooni põhimõtetega juba 1993. aastal, mil ühineti Euroopa Ringhäälingute Liiduga. See tähendab rahaliselt ja poliitiliselt sõltumatut programmi kodanikuühiskonna hüvanguks. Kummatigi on […]

Ilmar Raag: 15 aastat vaba Eesti Televisiooni

Eesti telemaailma areng viimase 15 aasta jooksul ei ole kindlasti ajalugu, täis nuttu ja hala. Õigemini, see sõltub muidugi vaataja perspektiivist. Need 15 aastat peegeldavad majanduslikku kosumist ja televisiooni professionaliseerumist, aga võib ka täheldada televisiooni rolli muutumist, et mitte öelda mandumist. Alljärgnev on katse lühidalt see aeg kokku võtta, keskendudes nii televisioonile kultuuritööstusena, aga ka […]