// arhiiv

Eesti Üliõpilaste Seltsi album XVII

This category contains 11 posts

Nils Bernhard Sachris: Kuidas minust sai eüslane ja mida tegid seltsivennad Eestis 28 aasta vältel enne taasavamist

Kui mina EÜSi tulin, oli EÜS juba ammu suletud, laiali saadetud, varad ära võetud, ägedamad vennad maha lastud või Sarmaatia lagendikel surnuks näljutatud. Lühidalt, juhtunud oli hirmsaid asju. Kõik see, mis oli tabanud eesti maad ja rahvast, oli ekvivalentsel viisil tabanud ka Seltsi. Et kinni pidada ajaloolisest tõest, tuleb muidugi ära märkida, et kõikide konventide […]

Raul Pettai: Välis-EÜS teelahkmel

Kui mulle 1993. aasta sügisel tehti austav ettepanek kaastööks “Album XVII” jaoks, siis oli kohase teema leidmine tavalisest keerukam. Sirvides eelmiste Albumite numbreid, leiame neis rohkelt asjatundlikke artikleid Seltsi ajaloo, isiksuste, Eesti saatuse, eesti akadeemilise elu jne. kohta, millele minul on vähe juurde lisada. Võiks ehk kirjutada Seltsi bülletäänide ajaloost, mida toimetajana hästi tunnen, kuid […]

Mart Laar: Põlvkondade konflikt Eesti Üliõpilaste Seltsis aastasaja vahetusel

Eesti Üliõpilaste Seltsi ja eesti ühiskonna kujunemise uurijad on rõhutanud nii ühes kui teises esinenud järjepidevust erinevate aatesuundade vahel.  J. Hurda tegevuse jätkajaks olid Villem Reiman ja Jaan Tõnisson, C. R. Jakobsoni mõttemalli esindas Konstantin Päts. Üldiselt on selline lähenemine ilmselt õige, mis ei tähenda aga, et eri põlvkonnad üksteisega probleemideta oleks suhelnud või et […]

Rudolf Kiviranna: Ühe suure eestlase tähelend ja traagika. Piiskop dr. Hugo Bernhard Rahamägi.

60 aastat tagasi kirjutati ajaraamatusse A. D. 1934. Südasuvisesel ajal — 19. juulil — kogunesid Eesti kirikuõpetajad ja koguduste saadikud Tallinna, et surma läbi lahkunud Jakob Kuke asemele valida uus EELK piiskop. Huvi ja elevus seoses selle koosolekuga oli muidugi suur. Tegemist oli kirikule ja ka eesti rahvale tähtsa ametikoha täitmisega silmas pidades, et Eesti […]

Arti Hilpus: Statistilisi andmeid aastatel 1919-1944 Tartu Ülikoolis õppinud EÜS-i liikmeskonnast.

Käesoleva ülevaate aluseks on materjalid, mis autoril kogunesid uurimisprojekti “Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918-1944″ juures töötamisel. Projekti tulemusena ilmus eesti rahvusülikooli 75. aastapäevaks samanimeline teatmeteos , mis sisaldab biograafilist infot kõigi mainitud perioodil Tartu Ülikoolis õppinud enam kui 20 000 isiku kohta ja milles on kajastatud igaühe päritolu, haridustee ja võimaluse korral ka hilisem elukäik. […]

Toomas Hiio: Sissejuhatus EÜSi XVII albumile

Austatud lugeja! Käesolev, Eesti Üliõpilaste Seltsi XVII Album on esimene, mis 55 aasta järel jälle Eestis ilmub. Ühtlasi ilmub album Eesti Üliõpilaste Seltsi 125. juubeli järel. See on üheks põhjuseks, miks selles albumis on enam kui eelnenud kuueteistkümnes artikleid, mis käsitlevad Seltsi ajalugu, Seltsi väljaannete ajalugu ja Seltsi tänapäeva, mis tegelikult on samuti ajalooks saamas. […]

Edgar Heinsoo: Pilk mineviku aegadele

Väga vali on olnud meile aja lakkamatult voolav jõgi, mis kannab oma laineil inimsaatusi. Hõredamaks on jäämas vanemate ksv!-vil! ring. Paljud, kes väga pikka aega on rännanud meiega koos, pole enam meie hulgas. Ja kui pikakski võib siis lugeda mälestuste rida? Püüan olla kasuks kaasaegsetele ja järeltulevatele, talletades kirjasõna, mis on seoses meie EÜS-i minevikuga. […]

Edgar Heinsoo: Saateks EÜSi XVII albumile.

Elame ainulaadsel ajajärgul, kus EÜSi vil!vil! ja ksv!ksv! tähistavad ühe meie vanima seltsi, Eesti Üliõpilaste Seltsi 125. aastapäeva. Need, kes meist jätsid kodumaa 1944. a. sügisel, meie EÜSlased, valgusime laiali igasse ilmakaarde, kus jätkasime EÜSi traditsioone, elades ja tegutsedes juurtega minevikus, aga tulevikku suunatud pilguga. Mis näis olevat võimatu, sai uuesti võimalikuks iseseisvuse saabumisega, EÜSi […]

Artur Grönberg: Kiirsammul läbi vana Seltsi 125 aasta

EÜSi praegune tähtpäev 125 võimaldab vaatlusi kolmest aspektist – eesti vanade seltside kohta, EÜSi kohta, eesti akadeemilise haritlaskonna esiletõusu kohta. Kõik kolm kuuluvad kokku. Esimesega pikeneb vaatluste ulatus ärkamisajani välja. Teisega tuleb esile EÜSi tegevuskäigu erakordsus, mis olnud kestvam kui ühelgi muul eesti seltsil. Kolmanda juures avar perspektiiv kaugelt üle sajandi peegeldab Seltsi liikmeskonna ühist […]

Artur Grönberg: Vikingshilli koosolek 1944

EÜS-i organisatoorse kujunemise algus paguluses on üksikasjaliselt teada – aeg, koht, koosseis, otsustuse meeleolu. Aeg oli äärepealt niisugune, kus sõjaoludes kodumaal enam salajagi koos ei käidud. Koht oli sellepärast põgenikelaager Rootsis. Koosseisu moodustas grupp juhuslikult kokkusattunud EÜS-lasi, nende hulgas üks endine vanamees. Otsus oli igaühel kindel, et kooskäimisi jätkata EÜS-i edasitegutsemiseks. Sedasama saab siin sõnastada […]