// arhiiv

Toomas Hiio

This category contains 24 posts

Toomas Hiio: Eesti ja Soome samad sõjad

Miks saatis Kreutzwald Kalevipoja mõõga järele just Soome sepa juurde, aga mitte näiteks Riiga või Rootsi? Soome laht on välistanud naabritevahelised kokkupõrked Eesti ja Soome vahel, ent eestlased on soomlasi alati eeskujuks pidanud, seda ka sõdimises, kirjutab ajaloolane Toomas Hiio. Eestlasi ja soomlasi ühendab rohkem, kui lahutab. Sarnane keel ja meelelaad, eluviis. Kuid hõimuaate vendlusõhinas […]

Toomas Hiio: Sissejuhatus EÜSi XVII albumile

Austatud lugeja! Käesolev, Eesti Üliõpilaste Seltsi XVII Album on esimene, mis 55 aasta järel jälle Eestis ilmub. Ühtlasi ilmub album Eesti Üliõpilaste Seltsi 125. juubeli järel. See on üheks põhjuseks, miks selles albumis on enam kui eelnenud kuueteistkümnes artikleid, mis käsitlevad Seltsi ajalugu, Seltsi väljaannete ajalugu ja Seltsi tänapäeva, mis tegelikult on samuti ajalooks saamas. […]

Toomas Hiio: EÜS kannab riigivärve.

1870. aasta algul tulid kokku neli eesti soost Tartu ülikooli tudengit: Andreas Kurrikoff, Hugo Treffner, Heinrich Rosenthal ja Martin Wühner, et ühineda ja kogu asutada, “kus nemad teine teist tundma õpiksivad, teine teist läbirääkimiste ja hää nõu kinnitaksivad ja ühes oma rahva kõige kaunima vana lauluga, Kalevipojast, tutvaks saada püüaksivad”. Nii sündis Eesti üliõpilaste Selts […]

Toomas Hiio: Prototüübid Mesmeri ringis.

Nils B. Sachris ja Karl Wilhelmson (Toomas Hiio) otsivad ajaloost Jaan Krossi romaani “Mesmeri ring” tegelaste kujundamisel eeskujuks olnud inimesi. Enamik ülikoolimälestusi jaotub kahte rühma: esimestes, nendes igavamates, kirjutab autor peamiselt sellest, milliseid raamatuid ta luges, kuidas eksameil käis, ka sellest, kuidas eesti asja aeti; teistes, nendes huvitavamates aga peaasjalikult sellest, kellega, kus, kuidas ja […]

Toomas Hiio: Nemad valisid värvid.

29. septembril möödub 115 aastat koosolekust, kui otsustati võtta Eesti Üliõpilaste Seltsi asutatava «Vironia» osakonna värvideks sinine, must ja valge. Ehkki sinimustvalge lipu sünnipäevana tähistatakse 4. juunit 1884, kui sinimustvalge lipp Otepää kiriklas pühitseti, on ka 29. (17. v.k.j.) september 1881 märkimisväärne tähtpäev. Üliõpilaselu korraldus Tartu Ülikoolis 1880. aastatel 1870.-1880. aastad olid saksakeelse ja baltimeelse […]

Toomas Hiio: Üliõpilasühendus püsib kuulumistahte najal

Reporter Martin Pau ja EÜSi taasasutaja Toomas Hiio mõtisklevad seltside/korporatsioonide mineviku, oleviku ja tuleviku üle. Pau: 8. oktoobril ilmus Postimehes looke meeskorporandist, kes maskeerus naiseks ja läks naiskorporatsiooni külalisõhtule. Noormees visati oma korporatsioonist välja ja tema endistel kaasvõitlejatel keelati temaga suhtlemine 99 aastaks. Ilmnes märkimisväärne lugejahuvi – lugu kogus Postimehe võrguväljaandes ligi 500 kommentaari. Korporante […]

Toomas Hiio: Tulevik?

Toomas Hiio retsenseerib Max Jakobsoni raamatut “Tulevaisuus?” Helsinki, Otava, 2005. 250 lk. Oma riigi tutvustamine maailma mõjukeskustes on asi, mida tuleb teha iga päev, sest see on väikeriigi ellujäämise küsimus. Keda ei teata, seda pole olemas. Kui 20. sajandi eelviimasel aastal pidas üks eesti toimetaja vastilmunud Max Jakobsoni “XX sajandi lõpparve” esimest osa liiga Soome-keskseks, […]

Toomas Hiio: Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest

Lauri Mälksoo, Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a – 1991. a ja pärast 1991. a. Uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel […]

Toomas Hiio: Sini-must-valge lipp vaikival ajastul 1934–1940 ja N. Liidu okupatsiooni esimesel kahel kuul

Sini-must-valge lipp vaikival ajastul 1934–1940 “Vaikiva ajastu” käsitlemisel on ajaloouurijatel veel palju teha. Asjast on kirjutatud ju palju – nii paguluses, Nõukogude ajal kui ka pärast seda. Kuid enamik kirjutatust on mõjutatud valmis seisukohtadest ja sellepärast on ka tavalise kodaniku suhtumine asjasse pigem ette poolt valiv kui asjalik. Esiteks, K. Pätsi, Johan Laidoneri ja Kaarel […]

Toomas Hiio: Saksa salapolitsei Eestis ja eestlased Saksa salapolitseis

Ruth Bettina Birn, Die Sicherheitspolizei in Estland 1941 – 1944 : Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart. Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006. Ruth Bettina Birni raamat Julgeolekupolitseist Eestis aastatel 1941 – 1944 oli paar kuud Saksamaal müügil olnud, kui teade sellest jõudis Eesti avalikkuseni. Nimelt retsenseeris Christian Hartmann raamatut Frankfurter […]