// arhiiv

Ajakirjandus: Diplomaatia

This category contains 24 posts

Mart Laar: Che Guevara ja kasulikud idioodid

Humberto Fontova, Exposing the Real Che Guevara: And the Useful Idiots Who Idolize Him. Sentinel, 2007. 256 lk. Sattusin hiljuti New Yorgis hotelliliftis kokku noormehega, kes kandis uhke enesestmõistetavusega Che Guevara kuulsa pildiga T-särki. Kuna tegemist oli kalli disainsärgi, mitte mingi ühe dollari poest ostetud tootega, oli näha, et noorhärra kuulub pigem ühiskonna jõukamasse kui […]

Vello Salo: Paavsti leegionid

Mind paluti kirjeldada äsja lahkunud paavsti rolli bolševismi lammutamisel. Ent kuidas seda kirjeldada eestlastele, keda koormab pool tuhat aastat laimu paavstluse aadressil? Mul pole vaja kaugelt otsida: mida teadsin paavstist mina, iseseisva Eesti gümnaasiumi abiturient, kui sõda mu juuniks 1945 Rooma viis? Mäletasin mingist laulukesest, et paavst pidi kahe kasuka vahel magama ja sulavõid sööma. […]

Tiit Pruuli: Iraani võlu ja viha

Pärsia on kogu aeg, eelajaloolisest ajast peale, omaenda rada käinud. Isegi siis, kui oma tee pole olnud poliitiliselt võimalik, on seda enam astutud oma kultuurilist rada. Iraanlased on väga iseteadlik rahvas. Rappudes võimatutel autoteedel Afganistanist Iraani, lugesin muude hulgas Stephen Kinzeri 2003. aastal ilmunud raamatut “All the Shah’s Men. An American Coup and the Roots […]

Martin Plaser: Õhk, vesi ja toit Somaalias

Piraatlusest lahtisaamiseks tuleks stabiliseerida julgeolekuolukord maismaal, elavdada majandus ning panna Somaalia riigina toimima. Tundub, nagu oleksid Somaalia piraadid alati olemas olnud. Nende jätkuvad rünnakud kaubalaevadele on meie jaoks muutunud igapäevaseks ja paratamatuks nähtuseks. Uudisekünnise ületavad vaid erilised sündmused. Kaubalaeva Maersk kapteni vabastamisaktsioonis tapetud kolme piraadi kaaslased lubasid kättemaksu Ameerika Ühendriikide lipu all seilavatele laevadele. Nende […]

Lauri Mälksoo: Eesti ELis ja põhiseaduste hierarhia

Euroopa põhiseadusliku lepingu kavandit võib eelkõige mõista kui Euroopa identiteedi tugevdamise katset. Tegu on seega selgelt enamaga kui ELi laienemisega vältimatuks muutunud institutsionaalse uuenduse läbiviimisega. Viidates Philadelphias 1776. aastal välja töötatud USA konstitutsiooni eeskujule, loodavad ELi põhiseadusliku lepingu autorid ühise “konstitutsioonilise identiteedi” tekkele Euroopas. Filosoof Jürgen Habermase propageeritud “konstitutsiooniline identiteet” olevat iseloomulik rahvusriigijärgsetele demokraatiatele, sest […]

Lauri Mälksoo: Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule

Julia Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Juura, Tallinn 2006. 536 lk. Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval […]

Lauri Mälksoo: Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika

Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu. Jaapani-Vene piirivaidluse mõistmisele võib läheneda juriidilise välispoliitika kontseptsiooni kaudu. Selle mõiste on riikide välispoliitika ja rahvusvahelise õiguse omavahelise põimumissuhte seletamiseks välja pakkunud Prantsuse jurist ja diplomaat Guy Ladreit de Lacharrière.1 Veel 20. sajandi esimesel poolel valitses rahvusvahelise õiguse spetsialistide seas positivistlikuks peetud […]

Lauri Mälksoo: Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis

Kahest 1990. aastatel maailmapoliitika tulevikust “suure narratiivi” loonud teoreetikust – Francis Fukuyamast ja Samuel Huntingtonist – on paremini käinud Huntingtoni, tsivilisatsioonide kokkupõrke konstateerija1 käsi. Kui isegi prantsuse välispoliitika analüütik kirjutab, et ameeriklasel Huntingtonil2 siis peab Huntingtoni jutus ikka mingi tõetera sees olema. Ka Eesti välispoliitilise mõtte kandjad on pärast 1991. aastat ühel või teisel kujul […]

Matti Maasikas: Veel ühe väikese riigi välispoliitikast

Eelmises Diplomaatias ilmus mitu mõjukat ning asjatundlikku artiklit Eesti, laiemalt väikeriikide välispoliitika kohta. Kõik autorid jõuavad tõdemuseni – või koguni alustavad sellest –, et väikesele riigile on eluliselt tähtis rahvusvahelisel õigusel, kindlatel mängureeglitel ja rahvusvahelistel organisatsioonidel põhinev maailmakord. Ja kõik räägivad prioriteetidest, riigi kohustusest analüüsida ning otsustada just need teemad, piirkonnad, organisatsioonid, kus panustada eriti […]

Jüri Luik: Terrorismi eesmärgid

Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine. USA presidendi George Bushi uus julgeolekudoktriin nimetab terrorismivastast võitlust pikaks sõjaks (long war), mille lõppu pole tänase päeva seisuga võimalik näha. Kui sellist lõppu ülepea olemas on. […]