// arhiiv

Ajakirjandus: Diplomaatia

This category contains 24 posts

Jüri Luik: Ebakindlusest ja maailmakorrast

1919. aasta jaanuaris saabus Prantsusmaale juba haige ja väsinud president Woodrow Wilson, et osaleda rahuläbirääkimistel, mis pidid tegema igaveseks lõpu sõdadele kogu maailmas. I maailmasõda oli olnud nii jõhker ja julm, et millegi sellise kordumist ei kujutanud ükski eurooplane õieti ette. Kaasaegsed arvasid, et tegu oli sõjaga, mis pidi lõpetama kõik sõjad. Wilson tõi Euroopasse […]

Jüri Luik: Kus asuvad uued Afganistanid?

Läbikukkunud riikide saamist terrorismi pesaks on võimalik välistada, aga selleks tuleb tegutseda juba täna. NATO on alustanud uue strateegilise kontseptsiooni kirjutamist, millest peaks saama NATO alusdokument järgmiseks kümneks aastaks. Aga nagu ikka, tekib küsimus: kuidas kirjeldada tulevikku? Ikka oleviku kogemuse najal. Seega on kontseptsioon, mida me 2009. aastal kirjutame ja 2010. aastal vastu võtame, juba […]

Mart Laar: Max Jakobson. Väkivallan vuodet. 20. vuosisadan tilinpäätos

Mart Laar retsenseerib Max Jakobsoni raamatut “Väkivallan vuodet. 20. vuosisadan tilinpäätos”, Otava, Helsingi 1999. 424 lk. On öeldud, et parim viis memuaaride kirjutamiseks on teha seda tagasivaatena sündmustele, milles kirjutaja on osalenud. Sel viisil on mälestusi kirja pannud Winston Churchill, sama võtet kasutab ka Soome välispoliitika grand old man Max Jakobson. Nagu pealkirigi ütleb, on […]

Mart Laar: Gruusia valu ja võlu

Eestil tuleb toetada Gruusiat, mis on valinud lääne tee ning jõudnud seetõttu oma suure naabriga tõsiste vastuoludeni, nagu meie 15 aastat tagasi. Viimasel kuul on maailmast raske olnud leida ajakirjandusväljaannet, kus poleks tehtud juttu Gruusiast. Luuramisega haledalt vahele jäänud Vene luureohvitseride kinnivõtmise järel on Venemaa süüdistanud Gruusiat riiklikus terrorismis; väitnud, et Gruusia on valinud rahu […]

Mart Laar: Mis meil teiste mainest?

Ameerika Ühendriikide maine maailmas on halb. See tõdemus on muutunud sedavõrd selgeks, et põhimõtteliselt ei peaks sellest enam rääkimagi. Fareed Zakaria kirjutab, et maailm on sattunud absurdsesse olukorda, kus selle suurvõimul Ühendriikidel on president, kes seab võitluse demokraatia eest oma administratsiooni peamiseks eesmärgiks, demokraatia ise teeb maailmas aga vähikäiku. Mitmel pool süüdistatakse selles otseselt Bushi […]

Mart Laar: Julgus mõelda oma peaga

Kui olukord näis 1939. aastal lootusetuna ning valida oli ainult halbade ja veel halvemate lahenduste vahel, tegi Soome instinktiivselt seda, mis süda ütles. See ja julgus ise otsustada osutus kokkuvõttes ainsaks ratsionaalseks strateegiaks. Kaks nädalat tagasi möödus 70 aastat ühest kurvast tähtpäevast Eesti ajaloos – 18. oktoobril 1939 avati Eesti piiril väravad ning punavägi veeres […]

Sulev Kannike: Professiooni paradoksid

Diplomaadi töö pole raske, diplomaadi töö on täis paradokse…” arvasin kuulvat Priit Kolbre vastust 2001. aasta suvel Brüsselis ühele diplomaadi abikaasale, kes oli hetk varem Priidule ilmselt öelnud, et diplomaadi töö on raske. Või – kes teab – kirjeldanud, kui raske on tema abikaasa töö. Või hoopis osutanud Priidu enda töö keerukusele. Nagu mälestuses sageli, […]

Sulev Kannike: Väikeriik rinnutsi koostöö- ja konfliktidiplomaatiaga

Võib väita, et diplomaatia on välispoliitika tehnoloogia. Välispoliitika väljund on sõnum ja sisu, diplomaatia leiab nende kommunikatsiooniks kõige sobilikumad vahendid, arvestades saatjate ja adressaatide (enamasti riigid) ja olukordade eripära. Kuid igal tehnoloogial on oma arengutempo ja piirid ning kõiki vahendeid ei saa tavaliselt rakendada korraga, vaid ilmnevad teatud rakendusmustrid.1 Käesolevas artiklis ongi vaatluse all diplomaatia […]

Toomas Hendrik Ilves: Plejaadid jõuavad taevasse

Milline on uute liikmesriikide mõju Euroopa Liidu raskesti tekkivale ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP)? Kui rääkida ELi liikmesriikide esindajatega, siis suurim mure – või lootus – seostub idaeurooplaste ameerikalembusest johtuva teistsuguse lähenemisega USA-le. Oma essees väidan, et sellise arengu tõenäosus on tunduvalt väiksem kui arvatakse, samal ajal pole praegused ELi riigid adunud survet, mida hakatakse […]

Toomas Hendrik Ilves: Quod licet Iovi…

Neokonservatiivse välispoliitika analüüs peaks panema ka Eesti paremini aduma, millised on või peaksid olema Eesti välis- ja julgeolekupoliitika põhialused. America at the Crossroads: Democracy, Power, and the Neoconservative Legacy.Yale University Press, New Haven, 2006. 226 lk. Ajaloo vältel on just usust ära pööranud jüngrid olnud sageli parimad usukriitikud. Meenutagem kas või Milovan Djilast, kelle marksismi-leninismi […]