// arhiiv

Andrei Hvostov

This category contains 52 posts

Andrei Hvostov: Elu on Lill

Teisipäeva hommikul rääkis riigikogu saalis näitleja Mari-Liis Lill. Kõne peegeldas üldist meeleolu – noor naine ütles välja selle, mis mõlgub meeles paljudel. Ekspressi rahvas kolmapäeva hommikul tema kõnele nii lihtsalt ei lähenenud. Toimetuse alustalad torisesid, et Lill ütles seda, mida me kõik niigi teame, aga ta ei pakkunud välja ühtegi lahendust. Siinkohal mõttepaus. Küsimus: kas […]

Andrei Hvostov: iive – kuidas aidata poliitikuid viljakuse teele

Suve alguses, 8. juunil toimus riigikogu konverentsisaalis ümarlaud, kus arutati rahvuse edasikestmist. Ajendatud oli see eelmise aasta rahvaloenduse tulemustest. Mäletatavasti olid need murettekitavad – viimase kaheteistkümne aasta jooksul on Eesti elanikkond vähenenud 76 000 inimese võrra. Rahvast on haihtunud Pärnu linna jagu. Kunagine rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo riigikogu Reformierakonna fraktsioonist arvas arvude avaldamise järel, et «rahvaloenduse […]

Andrei Hvostov: Rahvuslik lüüasaamine või kaine mõistuse triumf

LÄHE. Rein Taagepera esitles 1972. aastal Metsaülikoolis Eesti iseolemise eesmärgid 30 aasta perspektiivis järgmises sõnastuses: 1) oleme olemas ja elame suhteliselt hästi; 2) oleme sillaks keset ühinenud Euroopa südalinna; 3) meil on oma osa rahvusvahelisi teadus- ja kultuurikeskusi; 4) oleme aktiivsed rahvusvaheliste hõõrete lahendamisel; 5) oleme tuntud väikerahvana, kes aitab teisi väikerahvaid; 6) meie taust […]

Andrei Hvostov: Säästev areng – demokraatia suutmatus iseennast amputeerida

19. juunil toimus Tallinnas säästvat arengut ja meedia rolli käsitlev ümarlaud, mis pidi korraldajate kavatsuse kohaselt arutama, mis mõjutab arengut üldiselt ja milline on sealjuures meedia roll.  Loodeti vahetada mõtteid meedia eneseteadvuse üle – kas meedia kaldub propageerima säästvat või tarbijalikku, ühepäevaperemehe eetikat? Taheti arutada, kas Eestis on säästev ja tasakaalustatud areng mõeldav ning kas […]

Andrei Hvostov: Kaitseliit ja kultuur üldse

Arnold Toynbee sedastas kusagil, et ühiskond pole üksikute inimeste kogusumma, ühiskond on inimestevaheliste suhete võrk. Toetudes selle sajandi suurimale briti ajaloolasele, võiks öelda, et ega riik samuti inimestest koosne. Riigi moodustavad teatud institutsioonid, kelle suhte tekitavadki võimu. Väitku Eesti põhiseadus rahvast kui kõrgemast riigivõimu kandjast mis ta tahab (muidugi, põhiseadus ongi rohkem deklaratsioon). Sellel nädalal […]

Andrei Hvostov: Euro nagu issanda vits

Veel aasta tagasi valitses Euroopas ühisrahale ülemineku asjus pessimism. See ei avaldunud laiades rahvahulkades, vaid otsustajate tasandil. Ühisvääringule minek eeldas teatud majandus- ning rahandusnäitajate ühtlustamist, millist suutlikkust nõrgematelt riikidelt eriti ei oodatud. Räägiti tõemeeli, et ühisvääringu kõrgeid nõudeid suudavad täita vaid Holland, Saksamaa ning Austria. Seda, et ühisrahaga seotud riike on tänasel hetkel tervelt 11, […]

Andrei Hvostov: Lääne haritlaskonna kommunismimeelsuse psühholoogia

Aleksandr Solzhenitsõni kaheksakümnendal sünnipäeval näidati ühes vene telekanalis dokumentaalfilmi, kus väideti muu hulgas, et Prantsusmaa ning Itaalia kompartei kontoritest kanti pärast “GULAGi arhipelaagi” ilmumist välja korvitäite kaupa äravisatud parteipileteid.  Panin seda detaili teravdatult tähele, sest natuke aega enne seda olin kohtunud Saksamaal inimesega, kes uurib kommunistlikke kuritegusid, täpsemalt, tegeleb Stasi arhiivi korrastamise ja säilitamisega. Mees […]

Andrei Hvostov: Hääbuva rahvuse sõjapealikuid otsides

Miks ma käin aeg-ajalt Eesti sõjaväe õppustel? Argusest. Õppides Balkanil toimuvast, jõuab arusaamiseni, et mitmest halvast on kõige vähem halb kuulumine mõnda relvastatud grupeeringusse. Sest see annab võimaluse vähemalt vastu hakata ja väärikalt surra. Tark inimene otsib endale juba rahuajal sõjapealiku, kelle käskudele alludes jääb ta inimeseks sel ajal, kui enamik meist muutub põgenevateks loomadeks. […]

Andrei Hvostov: Eesti riigi olemise mõttest

Probleemide lahendamisel on üheks võimalikuks teeks nende mahavaikimine – kui te olete mingit ebameeldivat asja järjekindlalt ignoreerinud, lakkab see lõpuks olemast aktuaalne. Just seda taktikat kasutatakse Eestis elavate venelaste probleemi “lahendamisel”. Jutumärke kasutan siin sellepärast, et erinevalt üksiku inimese elutarkusest, mis õpetab ebameeldivatest nähtustest mööda vaatama, on see elutarkus vaevalt kohaldatav ühiskondlikus elus. Minu kirjutis […]

Andrei Hvostov: Eesti naine

Kui president Lennart Meri kutsus eelmisel aastal Kadrioru Kunstimuuseumi kokku kõik need inimesed, kes olid olnud kuidagimoodi seotud Presidendi Akadeemilise Nõukogu tööga, siis kujunes see kokkutulek ehmatavalt maskuliinseks. Ma istusin eespoolt lugedes kuuendas reas ja kõik, keda ma enda kõrval ja endast eespool nägin – president, tema kaaskond, Akadeemiline Nõukogu, keelpillikvarteti muusikud – olid mehed. […]