// arhiiv

Juhan Kreem

This category contains 5 posts

Juhan Kreem: Kui kirjutada Lutherist

Juhan Kreem kirjutab Lucien Febvre’i raamatust “Martin Luther. Üks inimsaatus” (Varrak, 2003). Kord ammu tegin ma Tartu ülikoolis historiograafia eksamit. Distsipliin ise oli kahjuks mitmetel põhjustel üliõpilaste seas üpris ebapopulaarne. Kui olin õppejõule nimetanud vastamisele tulevaks teemaks ajalookirjanduse Prantsusmaal XX sajandil, parandas ta mind, öeldes, et jutt peab olema ikka ajalooteadusest. Muidugi oli nii kirjas […]

Juhan Kreem: Ajaloolased ja nende mullused tööd

Juba kümnendat aastat annavad arhiivid, ülikoolid ja muuseumid välja ajalookirjanduse aastapreemiat. Preemia mõte on olnud algusest peale paremate ajalooraamatute autorite tunnustamine, Eesti ajalooteaduse seisu hindamine ja avalikkuse huvi tõstmine ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Algselt Ajalooarhiivi ja Ajaloo Instituudi initsiatiivina sündinud, on preemia väljaandmisega liitunud Tartu ülikooli ajaloo osakond, Riigiarhiiv, Tallinna Linnaarhiiv, Eesti Ajaloomuuseum, Tallinna […]

Juhan Kreem: Hiiglase õlad ja eesti mõtte lugu

Paul Johanseni mõju ulatub akadeemilise ajalooteaduse ringest välja Jaan Krossi ja Lennart Mereni. Paul Johansen (sünd 1901 Tallinnas, surn 1965 Hamburgis) on kindlasti üks möödunud sajandi olulisemaid Eesti ajaloolasi. Elukutseline medievist elab tänapäeval endiselt Johanseni jäetud jälgede keskel, olgu nendeks siis käsikirjalised märkused Tallinna linnaarhiivi kataloogis ja säilikute kaantel või teosed riiulis, mis lihtsalt peavad […]

Juhan Kreem: Püha Brendani merereis: müüt ja maastik

“Täitke oma anumad allika veega ja minge tagasi laevale. Seekord olen ma ise teie teejuhiks ja kaaslaseks, sest ilma minuta te ei leia iialgi Pühakute Tôotatud Maad.” (Navigatio, 27.) Õnnelike saarte ja utoopiate otsimine pole maailma kirjanduses sugugi harv nähtus. Atlantise legend on nendest võib-olla kõige tuntum. Igasugu ilmaimesid on merd sõitvate rahvaste kangelased, alates […]

Juhan Kreem: Arthur Ransome Eestis. Sõbrad, jahid ja kirjandus

Arthur Ransome (1884-1967) on inglise kirjanik ja literaat. Tuntuim osa Ransome’i loomingust kujutab endast laste tõsielulistest mängudest kirjutatud romaaniseeriat “Pääsukesed ja amatsoonid”, mille vaste eesti kirjanduses võiks olla Eno Raua “Roostevaba mõõk” või “Lugu lendavate taldrikutega.” Eestis võib Ransome’it siiski peaaegu tundmatuks pidada. Tema ilukirjanduslikke teoseid leidub siin vaid mõni üksik. 1923. aastal ilmus Ransome’ilt […]