// arhiiv

Jüri Luik

This category contains 11 posts

Jüri Luik: Meil on missioon valgustada maailma kommunismi kuritegudest!

Lubage mul kõigepealt avaldada omalt poolt heameelt, et selline konverents toimub. Mul on hea meel, et just Balti riigid, kes on niipalju kannatanud kommunismi ikke all, on tõstnud üles selle ajaloolise lipu, mille humanistlik üldsus oleks pidanud tõstma juba aastaid tagasi. Meie ohvrite ja nende miljonite inimeste mälestus, kes on mõttetult hukkunud ja lebavad Siberi […]

Jüri Luik: Väikeriik suurte muudatuste tormis

Jüri Luik kirjutab, et Eesti laevamootorile oleks suhetes suurriikidega vaja veidi jõudu lisada, sest sügisest 2003 seisab meie välispoliitika suurte valikute ees. Eestile pole rahvusvahelist tähelepanu eriti jagunud, sest oleme väike riik. Oleme jõudnud rahvusvahelisse meediasse eelkõige seoses Venemaaga. 1918 aastal, kui pidasime edukat sõda ja 1920, kui sõlmisime rahulepingu, põgusalt ka 1939-40, kui meid […]

Jüri Luik: Lääneriikide ühtsus mõraneb

Iraagi konflikt on aidanud luua huvitava Euroopa suurriikide koostöötelje – Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Algselt Saksa sisepoliitikast tuld saanud ja hiljem Prantsuse välispoliitilistest taotlustest hoogu võtnud vastasseis USAga on saanud endale nüüd liitlase Venemaas. Pariis ja Venemaa on lubanud panna veto USA poolt pakutud Iraagi-teemalisele resolutsioonile, üha rohkem näeme kolme riigi välisministreid koos esinemas. Sellise […]

Jüri Luik: Suurte võimaluste hetk

Jüri Luik leiab, et lõppev Iraagi sõda oli küll väike ja regionaalne, kuid tema mõjud ulatuvad sügavale riikidevahelistesse suhetesse ja mõjutavad rahvaste elu. Iraagi sõda tuleb vaadata tegelikult koos külma sõja lõppemise ja 11. septembri sündmustega. Koos moodustavad nad selle dramaatilise sündmusteahela, mis sunnib muutma rahvusvahelist maailmakorda just nüüd, 2003. aastal. Kui enne sõda oli […]

Jüri Luik: Javier Solana kimbatus

Eestis on vähe neid inimesi, kes on võimelised välispoliitilisi sündmusi suurde süsteemi paigutama – nägema protsessi tema arengus, leidma põhjuse-tagajärje seost. Jüri Luik on üks neist vähestest, kes seda suudab – suudab näha üldist üksiku taga ning üksikut üldise taustal. Euroopa Liidu välispoliitikavoliniku Javier Solana elu pole praegu lihtne. Viimasel nn Gymnichi kohtumisel leppisid Euroopa […]

Jüri Luik: Eesti julgeolekus puudub plaan B

Pärast Euroopa Liidule ei ütlemist hakkab Eesti majanduslikult ja poliitiliselt üha rohkem sarnanema väikesele SRÜ riigile. Eesti riigi esindajatelt küsitakse tihti, milline on nende plaan B juhul, kui rahvas peaks Euroopa Liidule ei ütlema. Selles küsimuses sisaldub eeldus, et kuna on vabadus hääletada kas poolt või vastu, siis mõlemad otsused on laias laastus sarnaste tagajärgedega. […]

Jüri Luik: Eesti riik ja ülemaailmne küla

Pärast Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga 2004. aasta suvel muutub ka meie välispoliitika olemus. Eesti liitub moodsate postmodernsete ühiskondadega, kes on endale maailmas rajanud mugava kodu. Ühtlasi on tegu jõukeskustega, kes mõjutavad ideoloogia, majanduse ja vahel ka sõjalise jõu toel teisi, võib öelda, et peaaegu kõiki maailma riike. Globaliseerumine ulatub Brasiilia vihmametsadest Bagdadini ja […]

Jüri Luik: Rooside revolutsiooni kaja

Suursaadik Jüri Luik ennustab, et Gruusia võimupöördest võib saada alguse suur murrang, mis muudab kogu SRÜ olemust ja mille põhjal saab ennustada Venemaa tulevikupoliitikat. Eelmisel nädalavahetusel Tbilisis toimunu ei ole võrreldav klassikaliste võimumängudega endises liiduvabariigis. Sarnaselt 1990-ndate algusega Kesk-Euroopas pühiti president Eduard Ševardnadze demokraatliku opositsiooni poolt täielikult võimult. Meeleavaldajad kandsid rinnas roose, siit ka nimetus: […]

Jüri Luik: Terrorismi eesmärgid

Üldiselt peetakse džihhadiste usufundamentalistideks, kelle soov on hävitada lääne elulaad. Siiski on globaalsel terrorismil ka palju maisemaid eesmärke, kuid nende saavutamine on sama ebatõenäoline kui lääne tsivilisatsiooni hävitamine. USA presidendi George Bushi uus julgeolekudoktriin nimetab terrorismivastast võitlust pikaks sõjaks (long war), mille lõppu pole tänase päeva seisuga võimalik näha. Kui sellist lõppu ülepea olemas on. […]

Jüri Luik: Ebakindlusest ja maailmakorrast

1919. aasta jaanuaris saabus Prantsusmaale juba haige ja väsinud president Woodrow Wilson, et osaleda rahuläbirääkimistel, mis pidid tegema igaveseks lõpu sõdadele kogu maailmas. I maailmasõda oli olnud nii jõhker ja julm, et millegi sellise kordumist ei kujutanud ükski eurooplane õieti ette. Kaasaegsed arvasid, et tegu oli sõjaga, mis pidi lõpetama kõik sõjad. Wilson tõi Euroopasse […]