// arhiiv

Peeter Olesk

This category contains 9 posts

Peeter Olesk: mitte ainult papkadest

Mis asutus oli KGB ning kuidas toimus selle likvideerimine Eestis? Peeter Olesk, üks neist, kes 1991. aastal Tartus KGB varasid üle võttis, kirjutab nii paberite kui inimeste saatusest. Võtnud KGB tegevuse kohta Eesti Vabariigi territooriumil NSVLi administratiivjaotuse järgi (v.a. suletud piirkonnad) ja paguluses korduvalt sõna, alustan järgnevat kokkuvõttega varem avaldatust. Väga kahju, et raamatu «ENSV […]

Peeter Olesk: Tagasi ja edasi

Peeter Olesk selgitab, kuidas põhjalikkuse ja süvitsiminekuga saaks Eesti poliitikas tulevikus jõuda vähema auahnuse ja suurema tolerantsini. Hea eesti keel on järjest haruldasem. Loen lehe esiküljelt, kuidas kaitsepolitsei korraldas “rahandusministri kohalt tagasi astunud Tõnis Paltsu firmades ja kodumajas dokumentide võetuse”. Pöördel on seesama kirjas juba teisiti. Kaitsepolitseiamet viis “läbi lahkuva rahandusministri Tõnis Paltsu endistes firmades […]

Peeter Olesk: Vastupidavus

Ühel päeval oli mul vaja abi inimeselt, kes on professionaal alal, kus mina seda pole. Alaks on telekommunikatsioon, täpsemini kogu tehnika ja asjaajamine telefonijuhtme, arvuti, mobiiltelefoni ning televiisori vahel meie kodus ja seitsme korteriga elamus. Firmad tegid mulle pakkumise, mida ma ei osanud ise lõpuni analüüsida. Omaaegne kolleeg ja praegunegi perekonnasõber tunneb seda valdkonda. Helistasin […]

Peeter Olesk: Rajamaade uurija Kurs

Sarja “Eesti mõttelugu” 68. köitena ilmunud raamatu “Rajamaade rahvaid” pealkirja oleks võinud veel kaaluda. Raamatu autoriks on Tartu ülikooli professor Ott Kurs (1939), kelle artiklitest ja ettekannetest köide koosnebki. Raamat väärib ostmist ja lugemist, sest selle kaante vahel on käsitletud teemasid, mis puudutavad kõiki. Selle raamatu integraaliks ei ole siiski mitte need rahvad, kes elavad […]

Peeter Olesk: Meie ja muuseum

Eesti Rahva Muuseumist peab saama eesti ja soome sugu rahvaste muuseum.Eesti Rahva Muuseum ei sündinud aastal 1909 mitte õllekappadest ja mõraga padadest. Et neid koguti ja pakuti, sellest on juttu juba Oskar Lutsu Kapsapeas (1912). Katkist pada meie peres Tähtveres ei ole ja Karl August Hindrey pada, puust kaanega, on minu õe käes. Elektripliidil pole […]

Peeter Olesk: Tervishoiust välispidiselt, alkoholist seestpidi

Paljud halvad ja kurjad asjad algavad juba enne alkoholi või isegi ilma temata, leiab Peeter Olesk. Kohtasin noormeest, kes võiks varsti lõpetada gümnaasiumi. Kuni saatusliku hetkeni oli ta terve ja ta polnud kärakaga sina-peal. Lihtsalt edaspidisest mõtlev poiss tahtis suvel kooli jätkamiseks ja lõpetamiseks raha teenida ja ta palgati appi ehitustöödele. Väljaõppinud puusepp ei või […]

Peeter Olesk: Otsitakse rohelist poliitikut

Ühel hiljutisel keskpäeval tunnistas Hando Runnel kirjastuse Ilmamaa selles toas, kus tehakse ka suurt sarja “Eesti mõttelugu”, et ta on oma peres pisut nõutu. Et ühte ta poegadest kutsutakse väga roheliste erakonda, sest muidu ei tule nimekiri piisavalt pikk. Kas soovitada tal astuda või mitte? Tegelikult on rohelist mõtlemisviisi väga vaja, sest temas saavad kokku […]

Peeter Olesk: Heade sõnade anatoomia

Kas me oleme valmis teise inimese siiraks tunnustamiseks? Labaseks minnes võiks vastata kohe, et ega ei ole küll, kuid katsugem, kas või vastu voolu, olla labaseks madaldumata. 40 aastat tagasi, 16. detsembril 1966, ilmus siinsamas (nr 51) Nigol Andreseni artikkel “Nobeli preemiast ja kirjanikusuurusest”. Tänapäevase loogika järgi pidi selline artikkel jõudma toimetusse hiljemalt nädalapäevad enne […]

Peeter Olesk: Kui sa soola näed raputada…

…siis pole sul abi tarvis. Niisuguse järelduse peale annab alles tulla! Seegi juhtum on võetud elust endast. Üks Stockholmi lõunapoolseid osi kannab nime Rågsved. Asustatud on ta alates 1950. aastate teisest poolest. Seal elab tänini meie klassiku Kalju Lepiku abikaasa Asta, kellele ma olen siinsamas varemgi viidanud. Vanal daamil on nägemine hakanud kaduma ja see […]