//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Sirp

Ilmar Raag: ETV on juba kümme aastat olnud Euroopas

Eesti liitumine Euroopa Liiduga ei tähenda kohalikule rahvustelevisioonile mingit radikaalset muutust. Võib tunduda imelik, et meil ei ole mingit tugevat poolt- või vastuargumenti. Vastus peitub tõsiasjas, et ETV on sisuliselt ühinenud Euroopa Liidus kehtivate rahvustelevisiooni põhimõtetega juba 1993. aastal, mil ühineti Euroopa Ringhäälingute Liiduga. See tähendab rahaliselt ja poliitiliselt sõltumatut programmi kodanikuühiskonna hüvanguks. Kummatigi on ETV-d ümbritsenud selles küsimuses ühiskondlik skisofreenia, sest telekanal järgib Euroopa põhimõtteid, kuid Eesti seadusandlus näeb avalik-õiguslikku televisiooni ikka pigem totalitaarse ühiskonna riigitelevisiooni vormis. Euroopa Liidu tegelik liberaalsus seisnebki selles, et Eesti riigile ei kirjutata ka tulevikus ette, kas viimane peaks toetama oma rahvuskultuuri või mitte.

Ometi, kui astuda kõrvale televisiooni mätta otsast, siis valiku küsimuses tuleb lähtuda faktist, et Eesti riik ei ole kümne aasta jooksul suutnud toetada rahvuslikku audiovisuaalset kultuuri sel määral, et veidigi vähendada turureaalsuse ja omakeelse audiovisuaalmeedia ideaali tohutut lõhet. Nii tugevalt turumajandusest sõltuvas sfääris, nagu seda on audiovisuaalsektor, on tohutult oluline saada rahvuskultuuri toetavat raha. Väljaspool Euroopa Liitu ei ole praegu ühtegi fondi, mis sooviks toetada meie kohalikku audiovisuaalset eripära ja laiemalt erinevust massikultuurist. Olgu siis tegemist koolituse või mitte-Hollywoodi toodangu leviga, on Euroopa Liit meie tele- ja filmifirmadele suur võimalus, sest Euroopa kultuuripoliitika lipukiri algabki mitmekesisuse mõistega.

Kokkuvõtteks võib aga Eesti ambitsioonikamas tele- ja filmitoodangus näha nii ehk teisiti kultuurilist integratsiooni muusse maailma. Rahvusliku tele- või filmikultuuri mõiste tuleb igal juhul järgneval paarikümnel aastal uuesti defineerida.

Sirp, 05.09.2003.a.

Discussion

No comments yet.

Post a Comment