//
hetkel sirvid...

Jaanus Rankla

Jaanus Rankla: Värske õhu kasulikkus

“Võta veini, palun, ” ütles Märtsijänes julgustavalt.
Alice vaatas lauada ega näinud seal midagi peale tee.
“Ma ei näe veini,” ütles Alice.
“Seda polegi” vastas Märtsijänes.

Lewis Carroll “Alice imedemaal”

ETV meediakonverentsil märtsis räägiti sõltumatusest – mida selle all mõelda ja kuidas seda ära tunda? Kui ennemasti ja nii nagu teoreetikud ning korralikud inimesed taga nutavad, töötas ajakirjanik allikatega, siis nüüd kipub allikas sageli töötama ajakirjanikuga. “Anna meile meie igapäevast haipi,” mõtles ajakirjanik, toimetaja ja veebidisainer. Tegelikult ei mõelnud nad nii. Aga kuna naaberlaua taga istuv Sven/Piret/Igor oli haigeks jäänud ja Timo/Leida/John olid tüdinud laut-kontoris tuuletõmbuses istumast ning parematele jahimaadele siirdunud ning keegi pidi nende töö ära tegema, muutis alateadvus nende mõtte siiski selliseks: 12:53 Linnakodanikelt oodatakse ideid turvalisuse tõstmiseks (parandatud) 12:25 Avariipõhjustaja pakkus Securitase patrullile altkäemaksu, 12:23 Arstid ja raviasutused on rahul Eesti Haigekassaga, 12:13 Eesti Haridustöötajate Liit protestib õpetaja hooajatööliseks muutmise vastu, 12:04 Tutvustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtete olukorda käsitlevat uuringut, 11:32 Mustamäel peeti mõttetalgud parkimisprobleemide leevendamiseks, 11:31 Üleminek suveajale. Üha vilunumate suhtekorraldajate ja lihtsalt kurjade inimeste töö tulemusena oli postkast täis väärtuslikku kraami. Viis minutit ja lugu valmis. Miks see nii küll käis? On ju tegijaid vähe, samas on Eesti väikeriiklike eripärade sasipuntras võimalus saavutada oma ebakompetentsuse tase juba paari aastaga. Kindlasti on nii ka lihtsam, sest inimene on laisk. Ja veel veidi aega tagasi ei osanud ülemus/klient/partner ka küsida.

Mu töölaual on kalender ja selles pilt – pilt saalist, mille laual on terminalid ja seinal on suur vapp. Jah, nii näeb välja meie (paber)tiigristhüppe riigi valitsuse saal. Oleme ju e-riik. Võrreldes Eestit teiste riikidega on meie edusammud märkimisväärsed, internetiühenduste arv elaniku kohta, avalike internetipunktide kiire juurdekasv, mitu edukat ja uskumatuna tundunud (ja välismaal siiani uskumatud) e-teenust : e-maksuamet, elektronpangandus, mobiilimaksed, elektrooniline Riigi Teataja). Välismaal oleme me kunnid! Oleme teinud junnist piruka. See, et kasutati ära ühiskonnakorralduse kiires muutuses olev potentsiaal ja võimalus viia sisse kiired ning radikaalsed uuendused oli unikaalne võimalus, mis lähemal ajal ei kordu. Hiljuti Birminghamis Eestit esindades tundsin end päris uhkelt, kui Douglas Holmes, raamatu “eGov: e-Business Strategies for Government” autor, oma etteastet alustades meie üllatuseks pea kohe ekraanile just Eesti e-valitsuse saali pildi seadis. Kena. Aga miks ei tea meie suurima linna ametnikud üheksa kuud peale elektroonilise Riigi Teataja avamist selle olemasolust ja otsivad kehtivat õigust raha eest ja käsikaudu?

Jah, see, et me ei loe enam oma e-kirju, libistame vaid pilgu üle teksti või pealkirjaridade on juba tükk aega tuttav informational overflow, see millest Manuel Castells kirjutas juba ammu. Aga lisaks sellele, et osata leida vajalik info peab olema ka mõte. Milleks ja kellele me oma tööd teeme ja kas sellest on ka mingit kasu. Simpel?

Nii sõbrad-ajakirjanikud, kui meie, kes peame asju seletama, kui meie, kes asju välja mõtleme – tehkem väike matk. Tõepoolest. Tehke nüüd nii: pange oma auto hoovi, lülitage mobiil välja ja pange sahtlisse. Lisage sinna ka pangakaart. Sõitke bussiga – maale, Annelinnast Tähtverre, Lasnamäelt Astangule. Vaadake enda ümber, jalutage kilomeeter. Külastage kohalikku kauplust ja postkontorit, ostke pirukas ja sööge see pargis ära. Ehk suudate isegi linnulaulu kuulda. Julgemad võivad proovida.

Kui oled tagasi jõudnud siis loodan, et oled värskem ja näed, et on uinutav istuda oma nõmedas elevandiluust hi-tech kontoris. Elu on ju teistsugune ja olgem ausad nii üles kui allapoole. Aga ei saa aru kumb on kumb. Oleme küll kunnid aga andkem aru, kas e-riik on mõõdetav intenetiühenduste arvus, mullides pea olematute riiklike e-teenuste ja eneseimetluse najal õlmitsevates kordusartiklites, kus mõtet ei sisaldu.

Hea sõber, pea siis silmas, et sinu tegemised iti-ilmas ei jääks millekski, mille “väärtus eemaldub sisust ja hakkab funktsioneerima üksipäini, ainult oma vormi järgi” (Baurdrillard 1999, 219), simulaakrumiks või simulatsiooniks (Baurdrillard 1999) (1), millekski mida teame sõna haip all. So, welcome to Estonia!

Käesoleva kirjaga saadan Sulle ettepanku töövariandi. /-/ Juuresolevad paberid ei ole mõeldud kuhugi esitamiseks. Esitamiseks mõeldud paberid, mis Sulle lähiajal saadetakse, lähevad Lisa Q juurde, seega on vähetõenäoline, et valitsuskabinetis need läbi loetaks. Üheleheküljeline kokkuvõte valitsuskabineti jaoks on enam-vähem sama, mis eelminegi kord./-/

J. Lynn ja A. Jay, “Yes, Primeminister”

———————

(1) Baurdrillard, Jean. 1999. Simulaakrumid ja simulatsioonid. Tallinn: Kunst.

Discussion

No comments yet.

Post a Comment