//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Postimees

Jaanus Rankla: Palli põrgatamine kultuuriväärtustel

Eesti rahvusülikool on 86. sünnipäeva künnisel. Pärast pikki okupatsiooniaastaid on ülikool saanud taas vabalt tegutseda, et tõusta vabaks universitaseks. Okupatsiooniaastaid meenutavad ehk vaid õppejõudude järelkasvu lünklikkus teatud erialadel ja ülikooli kiriku jätkuv vaimne anastamine.

Ülikooli kiriku praegune olukord on nagu suur häbiplekk rahvusülikooli kuuerevääril ning nõukogude okupatsiooni jäänuk.

On küll mõistetav, kuid mitte aktsepteeritav, et kolmteist aastat pärast taasiseseisvumist on pühakojas ikka ladu ja arhiiv.

Nüüd, kus ülikool on oma haldusstruktuuri väga hea töö tulemusena renoveerinud valdava enamiku universitase hooneid, võiks kiriku taastamine olla järgmine suurem eesmärk – anda kosutust vaimule, kui esmased elu- ja olumured korralike tööruumidena on korda pandud.

Kas ülikoolil on kirikut vaja, eriti kui saab valmis Jaani kirik, kuhu asub Tartu Ülikooli ja Jaani kogudus?

Arvan, et on, sest ülikooli kirik, on ehitatud ja pühitsetud just ülikooli kirikuks, et läbi viia usuteaduskonna õppetööd ning ülikoolielule vajalikke rituaale. Samuti on kiriku taastamine oluline rahvusülikoolile maine, ülikooli hooneteansambli terviklikkuse ja akadeemilise traditsiooni seisukohalt.

Ülikooli ruumi- ja humaniora komisjonides on vahetatud mõtteid ülikooli kiriku tuleviku üle. Konsensus paistab valitsevat humanitaarraamatukogu tegevuse jätkamises praeguses keemiahoones, tulevases filosoofiateaduskonna õppehoones.

Et ülikoolil on puudus suurtest auditooriumidest, on käidud välja idee rajada ülikooli kirikusse suur auditoorium.

Nagu võimla Maarja kirikus, nii ei saa ka auditoorium ülikooli kirikus olla hea lahendus ning kirikud saavad varem või hiljem taas kirikuteks. Pigem võiks vahetada mõtteid suure klaaskatusega auditooriumi rajamise üle keemiahoone, humanitaarhoone ja von Bocki maja vahelisse sisehoovi.

Üliõpilasseltside ja korporatsioonide konventide tagastamine ei läinud samuti vaevata ning oli mitmeid skeptikuid, et mitte öelda takistajaid.

Tänu ühiskondlikule survele ja omaaegse Üliõpilaskonna toele said majad tagastatud ning on hea meel näha, et need on ärganud taas õigele elule.

Keeb tudengielu ja palli põrgatatakse spordisaalis, mitte kultuuriväärtustel nagu okupatsiooniajal, mil arhitektuurimälestisest üliõpilaskonvendis troonis spordisaal. Sama helget tulevikku ootab ka ülikooli kirik.

Postimees, 24.10.2005

Discussion

No comments yet.

Post a Comment