//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Postimees

Hannes Rumm: Leedulased lõimusid lõplikult

Leedulased lõimusid üleeile lõplikult Lääne-Euroopaga neile omase kirglikkusega, püstitades 91 protsendi pooldajatega eurojaatamises uue Euroopa rekordi.

Seni on euroliiduga ühinemist kõige üksmeelsemalt toetanud Iirimaa (1972. aastal hääletas poolt 83 protsenti) ja Sloveenia kodanikud (tänavu märtsis toetas liitumist 89,6 protsenti).

Üks nii üksmeelse toetuse põhjus on valitsuse väga sirgjooneline valimiskampaania. Leedu valitsus tegi kodanikele otsustamise võimalikult lihtsaks.

Rahvahääletuse päeval ehtisid Leedut välireklaamiplakatid, millel oli kirjutatud «Leedu Euroopa Liidus». Ning selle all valikuvariandid «jah» ja «ei». Risti oli valitsus valija eest teinud kasti «jah».

Hämmastaval kombel ei tekitanud selline otsene valijate mõjutamine Leedus mingit vastuseisu. Kohtasin vaid ühte ajakirjanikku, kes oli valitsuse käitumist karmilt arvustanud. Aga temagi tunnistas: «Olen tõeline valge vares.»

Leedu valimiste põhiküsimus polnud see, kas kodanike enamus hääletab Euroopa Liiduga ühinemise poolt või mitte.

Ülekaalukas toetus liitumisele oli avaliku arvamuse küsitlustest ammu ette teada. Ainuke küsimus rahvahääletuse eel oli see, kas osalema tuleb üle poole valijaist või mitte.

Tavaliselt vähendab põnevuse puudumine valijate huvi osaleda. Jõulise valimiskampaaniaga koguti Leedus lõpuks igati soliidne osalejate hulk – 63,3 protsenti.

Sabonis ja presidendid

Sageli näib, et Leedu ja Eesti on lähedased ja väga sarnased riigid. Ent rahvahääletuse kampaania tõi selgesti välja ka suuri erinevusi. Kui keegi ka tahaks, oleks Leedu valimiskampaaniat Eestis korrata täiesti võimatu.

Leedu rahvahääletuse korraldajad olid juba talvel mures selle pärast, et Leedu läbi aegade parim korvpallur Arvydas Sabonis ei jõua pärast NBA hooaega rahvahääletuse ajaks kodumaale naasta.

Sabonis andis oma panuse siiski ka Ameerikas olles. 38-aastane leedulaste ebajumal andis kaks päeva enne rahvahääletust intervjuu rahvustelevisioonile ja suurimale päevalehele, milles soovitas hääletada Euroopa Liidu poolt.

Enne rahvahääletust Vilniuses toimunud suurel rockkontserdil kutsusid kõik neli taasiseseisvunud Leedu presidenti hääletama euroliidu poolt. Kontserdist tegid otseülekande(!) kolm telekanalit.

Ent presidentide sõnumiga vähemalt sama oluliseks pidasid korraldajad seda, et videost lasti leedulastele uuesti Arvidas Sabonise soovitus kindlasti hääletada ning hääletada jaatavalt.

Leedu ühiskonnas on kõige usaldusväärsem institutsioon katoliku kirik, katoliiklaseks peab ennast 80 protsenti rahvast. Vilniuse peapiiskop kardinal Audrys Juozas Backis oli uhke selle üle, et kirik aitas poliitikuid rahvahääletuse eel kõvasti, kuigi üldiselt kirik kunagi poliitikasse ei sekku.

Piiskoppide nõukogu tegi märtsis avalduse, milles manitses kõiki katoliiklasi osalema rahvahääletusel ning toetama Euroopa Liiduga ühinemist. «Euroopa Liiduga ühinemine on parteideülene nähtus, see on rohkem kui poliitiline idee,» selgitas kardinal Backis kiriku ebatavalist käitumist.

Seetõttu jagasid preestrid lihavõtete ajal kirikutes laiali 350 000 valitsuse trükitud lendlehte, milles kirikuisad kordasid soovitust minna kindlasti rahvahääletusele ning hääletada euroliiduga ühinemise poolt.

Pesupulber pealekauba

Pühapäeva õhtul näis, nagu oleks leedulasi haaranud täiesti vastupandamatu pesupesemise tung. Poed olid rahvast täis ning peaaegu iga inimene lahkus sealt pesupulbripakiga.

Selle tungi tekitas asjaolu, et iga hääletamas käinu sai väikse kleepsu. Kleepsu ettenäitaja sai omakorda riigi suurimast kauplusteketist kõigest ühe sendi eest osta pesupulbrit, karastusjooke või shokolaadi.

Selline turundusnipp tõi VP Marketi kauplustesse paari tunni vältel sadu tuhandeid kliente. Ilmselt tõi selline nipp hääletama ka tuhandeid inimesi, kes muidu poleks osalenud.

Eesti ajakirjandus on seni põhjalikult kajastanud, kuidas leedulased oma otsuse tegid. Vähem on juttu olnud sellest, mida see otsus tähendab.

Üleeilne otsus tähendab, et Leedu liitub järgmisel aastal nii NATO kui ka euroliiduga.

Esimene organisatsioon tagab riigile turvatunde eelkõige tänu USA suurele sõjalisele võimsusele. Teine organisatsioon hoogustab majandusarengut ning tagab tiheda poliitilise koostöö enamiku jõukate Lääne-Euroopa riikidega. Leedu rahvale tähendab see lõplikku lahtihaakimist nõukogude minevikust ning selget kuulumist maailma ühte kõige ihaldusväärsemasse klubisse.

Leedu otsus mõjutab meid

Vilniuse kesklinnas paistab selgesti silma, et Leedu majandus areneb mühinal. Südalinna kerkib ridamisi uhkeid kõrghooneid ning suuri kaubandus- ja meelelahutuskeskuseid. See vaatepilt paneb kadedalt küsima: mitu kraanat praegu Tallinna kesklinnas kõrgub?

Hoogsalt arenevale majandusele tagasid leedulased üleeile kindla arengukeskkonna. Rahva enamuse eitav otsus tähendanuks suurt majanduslikku ebakindlust. Näiteks Leedu riigireitingu halvenemist ning laenuintresside tõusu nii eraisikute kui ettevõtete jaoks. Kindlasti mõjunuks «ei» kehvasti ka Leedu usaldusväärsusele välisinvestorite silmis.

Päris kindlasti hakkab Leedu otsus mitmel moel ka meid mõjutama. Üks võimalus kirjeldada eestlaste ees 14. septembril rahvahääletusel tehtavat valikut on nüüd ka selline: kas te olete selle poolt või vastu, et alates 2004. aastast lahutab Eestit ja Leedut Euroopa Liidu välispiir?

Postimees, 13.05.2003.a.

Discussion

No comments yet.

Post a Comment