//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Postimees

Hannes Rumm: Ühinemine edeneb kindlalt.

Eesti on kõige põhjapoolsem nendest kümnest Euroopa riigist, mis tänavu otsustavad ühinemise Euroopa Liiduga.

Oleme harjunud lõunamaalasi pidama kärsituteks ja kuumaverelisteks, ennast põhjamaalastena aga pikatoimelisteks. Ilmselt just seetõttu algab euroliiduga ühinemist otsustavate rahvahääletuste laine lõunast.

Esimesena ütlesid rahvahääletustel jah-sõna Malta, seejärel Sloveenia ja Ungari kodanikud. Ja alles päris viimastena, septembris, jõuab otsustamise kord Eesti ja Lätini.

Seni kuiv skoor 4:0

Praegu on euroliiduga ühinemine või mitteühinemine kümnest riigist lõplikult ära otsustatud neljas, seni on otsused tehtud kuiva skooriga 4:0 liitumise kasuks. Ent kõik liitumisotsused on tehtud täiesti eripärasel moel, kuna üksteisest erinevad suuresti nii liituvad riigid kui ka rahvahääletuste korraldamise viis.

Maltal tähendas europooldajate kindel võit rahvahääletusel seda, et jaatajaid oli koguni 53,6 protsenti. Igas muus riigis oleks sellist tulemust loetud ülinapiks ülekaaluks, kuid mitte Maltal.

Selle 400 000 elanikuga saareriigi parlamendis on esindatud ainult kaks parteid. Rahvuspartei on eurojaatav, Tööpartei euroeitav. Erakonnad on jõult võrdsed ning võidud valimistel alati väga napid.

Eelmisel laupäeval võitis Rahvuspartei parlamendivalimised, kogudes 51,7 protsendi valijate toetuse. Kui valimised oleks võitnud Tööpartei, siis peatanuks nad hoolimata rahvahääletuse tulemusest Malta liitumise euroliiduga.

Sloveenias toimus korraga koguni kaks rahvahääletust. Euroopa Liiduga ühinemine ei tekitanud sloveenlastes üldse mingeid kahtlusi. Sloveenid püstitasid uue Euroopa rekordi eurojaatamises, senine tipptulemus kuulus 83-protsendilise toetusega 1972. aastast Iirimaale.

Seevastu veel valimispäeva hommikul kartis Sloveenia valitsus, et läbi kukub rahvahääletus, mis pidi otsustama riigi ühinemise NATOga.

Ainsana kümnest euroliiduga liituvast riigist ei otsusta ühinemist rahvahääletusel Küpros. Kuna osa saareriigist on okupeerinud Türgi, peavad Küprose kodanikud ühinemist euroliiduga hädavajalikuks. Kui Küpros kuulub euroliitu, mille uksele Türgi juba 40 aastat tulutult koputab, siis annab see väikeriigile tõeliselt võimsa hoova oma suure naabri mõjutamiseks.

Vähe põnevust

Ungarlased on läbi aastate toetanud euroliiduga ühinemist liituvatest riikidest kõige kindlamalt. Nii kindlalt, et kohe pärast valimisjaoskondade sulgemist algasid Budapesti kesklinnas ilutulestik ja kontserdid liitumise tähistamiseks.

Ungari valitsusele oli küll kibedaks pettumuseks oodatust madalamaks osutunud valimisaktiivsus – kõigest 45,5 protsenti. Ent madala valimisaktiivsuse põhjus on põnevuse puudumine.

Peaaegu täpselt samasuguse osalejate arvu ja tulemusega lõppes Ungaris ka eelmine rahvahääletus, mis otsustas ühinemise NATOga. Ka toona oli ette teada, et ungarlaste enamus hääletab niikuinii liitumise poolt ning inimesed lihtsalt ei vaevunud valima minema.

10.-11. mail otsustavad euroliitumise rahvahääletusel leedulased. Leedu avaliku arvamuse küsitlused kinnitavad üksmeelselt europooldajate mäekõrgust ülekaalu. Liitumist pooldab 65 protsenti, selle vastu on küsitluste kohaselt 15 protsenti kodanikest.

Liitumist toetavad avalikult mõlemad Leedu rahvusreligioonid – katoliku kiriku juhid ning parimad korvpallurid.

Aga ka Leedu valitsust hirmutab oht, et põnevuse puudumise tõttu võib osavõtt valimistest jääda alla 50 protsendi. Leedu puhul tähendab see rahvahääletuse läbikukkumist. Seetõttu muudeti veel tänavu rahvahääletuse seadust nii, et see toimub mitte ühel, vaid kahel päeval.

Erinevad ka kampaaniad

Sama suuresti nagu erinevad rahvahääletuste tulemused, erinevad ka neile eelnenud teavitus- või reklaamikampaaniad.

Maltal oli rahvahääletuseks valmistumine poliitikaelu keskne küsimus kogu viimased kolm aastat. Kampaaniat vedasid mõlemad mõjukad erakonnad ning see oli suur ja kirglik jah- ja ei-leeri heitlus.

Sloveenias ei toimunud Euroopa Liiduga ühinemise küsimuses üldse mingisugust väitlust. Vaieldi ainult NATOga ühinemise üle. Kuna algselt maikuuks kavandatud rahvahääletus toimus juba märtsis, oli ka rahvahääletuse eelne teavituskampaania väga tagasihoidlik.

Ungaris korraldas valitsus tõeliselt suurejoonelise teavituskampaania, mille põhimõte oli «Ära kahtle Euroopa Liidus, küsi infot Euroopa Liidu kohta».

Leedus juba alanud rahvahääletuse eelse teavituskampaania hüüdlause kõlab tõlkes umbes nii nagu Noor-Eesti hüüdlause «Saagem eurooplasteks!».

Tshehhi valitsus on palju otsekohesem. Nende eurokampaania logo on ühemõtteline sõna «JAH».

Eesti valitsuse käitumine erineb eelnevatest näidetest. Peaministri volitusi taotledes ütles Juhan Parts 7. aprillil Riigikogus esinedes: «Rõhutan, et valitsuse ülesanne on rahvahääletuse eel pakkuda valijatele erapooletut ja ammendavat teavet.» See tähendab, et enne rahvahääletust peab Riigikogu juhtimise all valmima sõltumatu liitumismõjude analüüs, millega saavad enne otsustamist tutvuda kõik kodanikud.

Postimees, 17.04.2003.a.

Discussion

No comments yet.

Post a Comment