//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Eesti Päevaleht

Hans Lõugas: Milles Nokia eksis?

Lennart Meri üleskutse leida Eesti Nokia oli omal ajal geniaalne viis sütitada rahvuslikku eneseotsingut. Aga nüüdseks on see vananenud, meil pole mõtet enam Eesti Nokiat otsida, sest Nokia pole enam edulugu.

Sellele, miks Soome ime põrus, pole ühte selget põhjust.

Nokia oli gigantne, miljardeid eurosid kasumit tootev ettevõte, mis oli ligi 14 aastat maailma suurim telefonitootja. Oma hiilgeajal moodustas Nokia tervelt neli protsenti kogu Soome sisemajanduse koguproduktist. Ent nüüd on ettevõte kokku tõmbumas. Nokiast sõltuvad Soome monolinnad ootavad tehaste sulgemiste hirmus sotsiaalkatastroofi. Sel nädalal kukkus ettevõtte aktsia 16 aasta madalaimale tasemele. Sel kevadel võttis maailma suurima telefonitootja positsiooni üle Samsung.

Pole kokkusattumus, et Nokia aktsia kõrghetk jäi viie aasta tagusesse aega, kui Apple tuli välja oma iPhone’i nutitelefoniga. Esialgu näis see olevat ohutu kurioosum, sest Apple’it ja selle uut telefoni peeti luksusmänguasjaks, mis tekitab küll tulihingelistes fännides elevust, kuid ei jõua massidesse. Enesekindlad analüütikud leidsid 2007 mitu põhjust, miks Nokial ja teistel ei tasu Apple’i pärast muretseda. (1) iPhone on jäänud mängu hiljaks, sest Nokial on juba pakkuda suur valik telefonimudeleid igas paksuses rahakotiga ostjatele. (2) Telefoniäri sõltub koostööst operaatoritega ja kui telefoni müüb turul vaid üks operaator, siis jääb see nišitooteks. (3) iPhone on ühildamatu seade, mis „vangistab” tarbija omaenda ökosüsteemi ehk Apple’i seadmete külge. Ja küllap arvasid nii ka Nokia juhid, kuid tegelikkus osutus täpselt vastupidiseks. Apple pani kokku ühelt poolt ülipõhjalikult viimistletud tootedisaini ja teiselt poolt sõjaväeliselt efektiivse masstootmise.

Pole ime, et iPhone’ist sai 21. sajandi sümboltoode ja Apple’ist sümbolfirma. Ainus, mis Nokial oli vastu panna, oli kvantiteet (nt 2007 tootis Nokia pool miljardit telefoni).

Karm Samsung

Võib-olla valusamgi ja meie ajastut paremini iseloomustav on see, et Samsung Nokia seljatas. See on justkui vastasseis ajaloolisel ida–lääne teljel, sest nii nagu Nokia on lahutamatu Soomest, nii ei saa Samsungist rääkida ilma arvestamata Lõuna-Korea tausta. Samsungi töökultuur seostub sellega, mida meie läänes peame aasiapäraseks. See tähendab meeletut tempot ja pidevat valmisolekut reageerida muutustele. Samsungi tund – see on üks minut rõõmu praeguse edu üle ja 59 minutit valmistumist järgmisteks väljakutseteks, nagu ütles üks ettevõtte juhte. Samsungi hirm jääda muutustest maha peegeldub ka tooterivis, sest see sisaldab kõikvõimalikke iseenda ja konkurentide uuendusi. Mis iganes tüüpi elektroonikaseadet te otsite, siis Samsungil on seda pakkuda. Väike, keskmine või suur tahvelarvuti? Olemas. Telefon, mis on ühtlasi järgmise põlvkonna juhtmeta rahakott? Olemas.

Nokia tooteseeria on seevastu fragmenteeritud, nüüdki võib poest leida kolme erineva ühildamatu tarkvaraga Nokiasid. Kui ettevõte lasi välja uue Meego tarkvaraga, intuitiivse disainiga ja suurepärase kasutajakogemusega N9 telefoni, teatas ta samal ajal ka kogu Meego edasiarendamise lõpetamisest. Odavate ja mittenutikate telefonide müük aga kukub kolinal, sest Hiina tootjad võtavad võimust. Olgu tehtud vigadega nagu on, tagantjärele tarkusega Nokiat kritiseerida pole mõtet. Kuid samamoodi pole mõtet ka enam Eesti Nokiat otsida.

Eesti Päevaleht, 28.06.2012

Discussion

No comments yet.

Post a Comment