//
hetkel sirvid...

Indrek Elling

Indrek Elling: Ülevaade eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloost ajavahemikul 1870-1891 – III osa

3. Korporatsioon Vironia asutamiskatse.

12. mail 1881 valiti A. Mõtus järgmise semestri esimeheks. Kuni selle ajani ei leidu protokollides jälgegi sellest, et oli plaanis korporatsiooni asutada, kuid juba 23. mail toimus erakorraline koosolek, mida võib nimetada ka esimeseks Vironia asutamise koosolekuks (kohal olid F. W. Ederberg, A. Sperrlingk, A. Mõtus, P. Undritz, J. Tiedemann, A. Sõrd, F. Buschmann, G. Koik, L. Hesse, H. Raska, H. Treffner, P. Hellat, A. Mohrfeldt, J. Bergmann, G. Punga, M. J. Eisen, N. Sõrd). Esimeses päevakorrapunktis lubas Mõtus, et üldine üliõpilasseadus – kommaan – saab ära kirjutatud. Ei ole täpselt teada, millise korporatsiooni juures oli Mõtus metsikuna registreerunud, kuid selles vastavas korporatsioonis asuvast kommaanist ärakirja tegemine oli ainus võimalus selle nn Allgemeiner Comment’iga tutvumiseks, sest tegemist oli küllalt salajase dokumendiga, mida oli olemas ainult kuus eksemplari, s.o. samapalju kui oli korporatsioone. Punkt kaks selles protokollis sisaldab ainult ühe lause: „Kõik koosolejad on selle poolt, et korporatsion asutatakse“(1). Sellest lausest võib järeldada, et korporatsiooni asutamine oli tegelikult juba otsustatud eraviisilistel nõupidamistel või võimalikel väiksematel töökoosolekutel ning antud erakorraline koosolek tuli kokku selleks, et otsus paberil fikseerida ja arutada edasisi tegevuskavu. See, et sellele otsusele jõuti eriti Mõtuse tulise õhutuse mõjul, nagu väidab Kõpp (2), võis kahtlemata õige olla, kuid igatahes koosoleku protokollis see ei kajastu. Järgmisena leidub protokollis asutajate nimekiri, kus lisaks alguses üles loetletud nimedele on viieteistkümnendana kirjas ka Jürgensoni nimi, mis on ilmselt hiljem lisatud, sest tema nimi puudub ka protokolli lõpuosas, kus olid kirjas need, kes lubasid raha korporatsiooni asutamiseks. Puuduvad H. Treffneri kui ülikooli lõpetanud mehe ning ka Undritzi ja Punga nimed, kes olid vähem kui kaks semestrit ülikoolis olnud ja see ei võimaldanud neil kommaani järgi uue korporatsiooni asutaja olla. Otsustati ka, et vilistlaste käest tuleb küsida nende suhtumist korporatsiooni asutamisse. Seitsmendas päevakorrapunktis esitati esimest korda võimalike meeste nimekiri, keda oleks võimalik asutamisse kaasata. Mis puutub veel sel koosolekul arutatusse, siis väärib märkimist veel see, et Rudolf Kallas teatas oma kirjas konvendist väljaastumisest. Pole teada selle kirja sisu ja tema käitumise motiivid, sest koosolek otsustas, et asi tuleb arutusele sügisel ning kui asi taas arutusele tuli, leiti, et Kallase põhjendus pole piisav, Kallast lubatakse välja astuda, kuid tema kirja ametlike paberite hulka ei võeta, vaid saadetakse talle tagasi. Sperrlingki küsimuse peale, kust korporatsiooni asutamiseks raha saada, arutati asja üsna pikalt. Igaüks lubas 100 rubla, teiste hulgas võimalike tulevaste rebastena arutuse all olnud Punga ja Undritz. Ainult A. Sõrd lubab maksta 101 rubla. Otsustati, et rahalist abi palutakse ka vilistlastelt. Vilistlane Treffner lubaski koosolekul kohalolnuna 100 rubla ja juhul kui ta peigmeheks peaks saama, siis veel 500 rubla. On huvitav, et eranditult kõik kohalolijad lubasid pikalt järelemõtlemata oma aja üliõpilase jaoks väga suure summa raha (3).

14. juunil 1881 saadeti vilistlastele kiri pealkirjaga „Kutse Viru osakonna wilistlaseks“ (4). Selles põhjendati Vironia asutamise vajadust, tuues näiteks hiljuti asutatud korporatsioonid Neobaltia ja Academica ning asutatava Concordia (viimane jäi küll asutamata). „Nende põhjusmõte ja soow on, üksteisega sõbralikult tutwaks saada, et sellest tulu tõuseks nende koduste püüdmistele. Kokkutulekute ja läbikäimise abil püüawad nad ennast selle poolest ühendada, mill wiisil ja teel nad kõige kergemalt tulewas ametlikus elus, kodus, koolis, kirikus ja kohtus omad juhtmõtted tõeks jõuaksiwad teha. Kes üleültse seltsiliku elu kasu äratunneb, lööb korporationisse.“ Kiri jätkus tõdemusega, et ka eesti üliõpilased ei tea paremat viisi, kuidas oma rahva noori korralikule elule juhatada ja neid kõikide nurjatumate tuulte ja seltside eest hoida. On otsustatud niipea kui võimalik – loodetakse, et juba järgmisel semestril – korporatsioonina üles astuda. Uue korporatsiooni põhimõtteks pidi olema see, et „Eesti üliõpijaid truudeks ja tublideks isamaa armastajateks riigiliikmeteks kaswatada headuse, teaduse, seaduse põhjusel“. Kirja lõpus esitati seltsi vilistlastele küsimus, kas nad soovivad juhul, kui uus osakond kinnitatakse, vilistlaseks hakata. Oma seisukohad paluti esitada 15. augustiks, et järgmise semestri alguseks kõik selge oleks. Alla olid kirjutanud A. Sperrlingk, H. Treffner ja A. Mõtus. Antud kirjast ei jää küll mingit kahtlust, et asutada tahetakse rahvuslik korporatsioon, kuigi hiljem üritati väljaspoole vastupidist tõestada.

Järgmise semestri esimene koosolek toimus 22. aug. 1881. Koosolekust on huvitav märkida, et sellel semestril otsustati ajada ainult osakonna asju, mis tähendas seda, et ära pidid jääma muidu pea igal koosolekul toimunud teaduslikud ettekanded (5).

Semestri teisel koosolekul tegi Mõtus teatavaks, et vilistlased J.Kerg, M.Lipp ja W.Eisenschmidt on osakonna asutamise vastu, sest arvavad, et aeg selleks veel sobiv pole ja kaks aastat tuleks oodata. See on huvitav, sest hiljem osutusid nende kartused ettenägelikeks ja nii mõnigi seltsi ajaloo uurija, näit. Kõpp (6), on pidanud tõika, et asjaga liiga vara alustati, ettevõtmise üheks nurjumise põhjuseks. Kuuendas punktis otsustati, et „muulasi wõib asutamise korral wastu wõtta“. Tehti otsuseks, et uued mehed, keda selleks vastu võetakse, et osakonda oleks võimalik asutada, peavad saama vähemalt 2/3 häältest. Treffner soovitas, et nende vastuvõtmisega ei kiirustataks ja seda „1) rahu pärast 2) kartuse ja 3) rutulise asjaajamise pärast“. Seltsi koosolekud pidid jääma endisteks, osakonna koosolekuid tuli hakata läbi viima Allg. Burschencomment’ile toetudes. 11nda punkti juures otsustati, et kuni osakond kinnitatud pole, räägitakse osakonna koosolekutel saksa keelt. Seda tuleb ilmselt nii mõista, et pärast kinnitamist kavatseti loobuda saksa keele kasutamisest. Oli ju selge, et Vironia kinnitamine poleks ilmselt Ch!C!-s üldse arutusele tulnud, kui oleks teada saadud, et seal kõigele lisaks asjaajamiskeelena eesti keelt kasutatakse. Selle otsuse vastu hääletasid A. Mõtus ja H. Treffner. Märkimisväärt on, et kui pärast kinnitamist oleks hakatud Vironia asjaajamises kasutama eesti keelt, oleks see kaasa toonud selge vastasseisu Ch!C! ülejäänud saksakeelsete korporatsioonidega (7).

29. sept. toimunud koosolekul oli üheks tähtsamaks teemaks osakonna ja kirjanduse õhtu (nagu seltsi koosolekuid vahel nimetati) vahekord. Otsustati, et kirjanduse õhtud jäävad paralleelselt osakonna tegevusega edasi kestma ja need saavad toimuma eesti keeles, et tulevased osakonna liikmed harjuksid eesti keelt rääkima. Kirjanduse seltsi nimel tehti ka otsus, et oma kassast laenatakse osakonnale asutamiseks vajalik raha. Veel teatab A. Grenzstein kirja teel, et ta vilistlaste hulgast lahkub (8).

6. okt. koosolekul võeti vastu Mohrfeldti ja Treffneri ettepanek, et kõik korporatsiooni liikmed peavad olema eesti päritolu ja muulased võivad olla kirjanduse seltsi liikmed, kui nad hääletusel läbi lähevad. Lisaks „tehti otsuseks, et kirjanduse õhtu Eesti keeleline ja Eesti meeleline peab olema“ (9).

Järgmisel ja pikaks ajaks viimasel seltsi koosolekul 15. okt. 1881 valiti kolm esimest korporatsiooni asutajaliiget, kes pidid hakkama teisi juurde valima. Nendeks kolmeks said Hesse, Mõtus ja Sperrlingk. Mõtus esitas koosolekule ka oma ettepaneku vapikirja kohta, milleks võis tema arvates olla „V. V.“, mis oleks kirjutatud kotka küünte vahel olevale avatud raamatule. Protokollis pole küll pikemalt seletatud nende initsiaalide tähendust, kuid hilisemast on teada, et need kaks V-d tähendavad „vincit veritas“ ehk siis „tõde võidab“(10).

Vironia esimene konvent toimus 17. sept. 1881 A. Mohrfeldti korteris. Selle koosoleku huvitavamateks päevakorrapunktideks oli kolmas, milles kuulutati end antiduellantideks, jättes siiski igale üksikule liikmele selles küsimuses otsustusõiguse; kaheksas, milles Treffner tegi ettepaneku lätlastega ühist korporatsiooni asutada, läbirääkimisteks saadetakse viimaste juurde Mõtus, Hesse ja Treffner; kuueteistkümnes, milles otsustati, et korporatsiooni nimeks jääb Vironia, värvideks esialgselt (vorläufig) sinine, must ja valge, kusjuures teklil on need värvid ülevalt alates just sellises järjekorras, värvilindil on valge ülemise sinise ja alumise musta vahel, kusjuures värvide sellist valikut millegagi ei põhjendata, ja kahekümnes, milles A. Sperrlingk valiti esimeheks (zum Präsidenten) ja abiesimeheks L. Hesse (11). Vironia viiendal koosolekul 12. okt. võeti vastu vapikiri „vincit veritas“ (12). Arutluse all oli olnud ka mitmeid teisi võimalusi, näiteks: „amico amicus“, „per aspera ad astra“, „nec aspera, terrent“ jt. 23. okt. koosolekul võeti vastu otsus, mis keelas koosoleku ajal õllejoomise. Sellesama koosoleku tähtsaim otsus oli aga H. Treffneri ettepanekul ühehäälselt vastu võetud ettepanek, et 1) igaüks, kes solvab ühte Vironias esindatud rahvust, langeb konvendi valju karistuse alla ja 2) ametlik rahvusvaheline suhtlemiskeel Vironias on saksa keel (13). Järgmise koosoleku ajal, mis toimus 29.okt., saabusid aga kell pool 11 koosolekuruumi kaks ülikooli pedelli ja politsei ülemvahtmeister. Selle tagajärjel kutsuti mitmed Vironia liikmed 31.oktoobriks ülikooli prorektori prof O. Schmidti juurde. Toimunud sõnavahetuse prorektori ja esimees A. Sperrlingki vahel on viimane protokolliraamatusse üles tähendanud (14). Tõlgituna on see kahekõne ära toodud J. Kõpu „EÜS–i ajaloos“ (15). Prorektor süüdistas Sperrlingki selles, et viimane on ühe salaseltsi esimees, et koosolekutel loetakse „Sakalat“ ette, aetakse poliitikat, et Sperrlingk on Eesti Kirjameeste Seltsi liige jne. Lõpuks teatas O. Schmidt Sperrlingkile, et koosolekuid tohib pidada ainult sellisel juhul, kui päevakord, koht ja aeg prorektorile eelnevalt teada antakse. 2. nov. viis Sperrlingk prorektorile senini peetud üheksa konvendi üksikasjalise päevakorra, mille peale viimane teatas Sperrlingkile: „Igatahes ei või Teie ühisuse juhatajaks olla, sest kus Teie olete, seal võidakse ainult poliitikat ajada. […] Teie olete igatahes endale tõmmanud kogu ülikooli pahameele ja jääte nüüd kohtuliku uurimise alla. Teie ei või mingil tingimusel juhatajaks olla ja seepärast annan Teile nõu välja astuda“ [J. Kõpu tõlge].

Selle tagajärjel loobuski A. Sperrlingk esimehe kohast ja asemele valiti kirjanduse õhtu esimees A. Mõtus.

Tegelikult oli esimene avalik rünnak Vironia vastu toimunud juba enne seda. Nimelt avaldas kohalik saksa leht „Neue Dörptsche Zeitung“ oma 22. okt. numbri kuulutusteveerul anonüümse teate Vironia konvendil kaduma läinud taskuraamatu ja raha leidmiseks: „Im gestern stattgefundenen Convent der Wirronia (Wirrowitia kn……) ist mir das meiner Paletottasche befindliche Taschenbuch mit Geldinhalt adhanden gekommen. Ersuche den ehrlichen Finder, dasselbe gegen angemessene Belohnung mir einzuhändigen. Der Notar“ (16). See teade, mis peaaegu avalikult süüdistas Vironia liikmeid varguses, oli tõenäoliselt provokatsioon, mis tegi Vironia asutajatele küllalt palju meelehärmi. Vironia järelpärimise peale teatas ajalehe toimetus, et nad nõustuvad kuulutaja nime avaldama ainult kohtu survel. (17)

Mõni päev hiljem avaldas „Rigasche Zeitung“ teadaande Vironia asutamisest. Sellepeale teatas „N.D.Z.“, et see teade päris õige pole, vaid et selline „peaaegu ainult eesti rahvusest üliõpilastest koosnev ühing igatahes küll asutamisel olevat, aga veel tarvilikku kinnitust pole leidnud.“ (18) Varsti järgneski sellele eelpoolnimetatud kokkupõrge ülikooli valitsusega.

Kõigele sellele vaatamata esitasid 30 Vironia asutajat 4. nov. 1881 kirja korporatsioonide esinduskogule Chargirten Convendile (edaspidi Ch!C!), milles nad soovisid kinnitust uuele korporatsioonile vastavalt Allgemeine Burschencomment’i §§ 14 ja 15, samuti uue korporatsiooni nime (Vironia), värvide (tumesinine, must, valge) ja vapi kinnitamist (vapi kirjeldus ning vastav joonis oli lisatud antud pöördumisele). Lisaks teatasid kõik 30 allakirjutanut, et nad alluvad kõigile tingimustele ja kohustustele, mis ühel korporatsioonil on ning et nad pretendeerivad kõigile kommaani poolt korporatsioonidele antud õigustele. Järgnesid allkirjad. Avaldusele oli lisatud ka vapi kirjeldus ja kujutis (20, lisa 2). Nagu näha, pole tegemist palvega, vaid kinnitamiseks antud teadaandega, mis äärmiselt formaalse ja ilma igasuguste viisakusvormeliteta oli esitatud küllaltki enesekindlas vormis. Ilmselt ei osatud ette näha võimalust, et Ch!C! Vironia kinnitamata jätab, sest olid ju kõik vajalikud formaalsused täidetud, mh ka nõudmine, et uue korporatsiooni kinnitamiseks on vajalik 30 asutajaliiget (21). Seda nõuet silmas pidades saab mõistetavamaks ka viroonuste valuline suhtumine iga üksiku mehe lahkumisse asutajate ridadest. Oli ju nende ülaltoodud 30 nime seas mitmeid selliseid, kelle peale ei saanud kindel olla. Viimast kinnitab ka sündmuste edasine areng.

Järgmisel päeval, 5. novembril, saatis Aleksander Mõtus Ch!C!-le Vironia nimel ja ülesandel kirja, milles neli meest – Heinrich Jacoby, chem., Fernando Buschmann, theol., Matthias Eisen, theol. ja Adolph Sedding, med. – teatavad, et kuna eelmisel päeval Ch!C!-le saadetud kirjal puuduvad nende nimed, sest et neid allakirjutamise aegu kohal polnud, siis esitavad nad oma nimed tagantjärgi ning ühtlasi garanteerivad nad üldist kommaani ja ühinevad täielikult 4. nov. saadetud kirjas esiletooduga, mis puudutab korp! Vironia asutamist. Järgnevad allkirjad ning kõige lõpus veel Mõtuse allkiri (22, lisa 3).

Mis puutub Vironia asutajate nimekirjadesse, siis Vironiast järelejäänud paberite hulgas leidub seitsmes eksemplaris eelmine nimekiri Ch!C!-sse kuuluvatele korporatsioonidele laialisaatmiseks, millele allkirjade kogumist on küll alustatud – alla on kirjutanud 14 nime –, kuid mida pole lõpule viidud, ilmselt põhjusel, et kaks selles nimekirjas figureerivat üliõpilast on hiljem ümber mõelnud, mis järeldub sellest, et edaspidi ei näe me Vironia asutajate hulgas enam Gustav Thomsonit, theol. ja Eugen Güntherit, theol.(23). Samuti on selles nimekirjas Alfred Sperrligki, med., nimi, kes teatab ametlikult Vironia asutajate ridadesse astumisest alles koos Alexander ja Ivan Bielewiczi, Andreas Popowi, med., Johann Mühlenbachi, med. ja Nicolai Korablewiga, phil. 15. nov. Ch!C!-le saadetud kirjas, kusjuures Sperrlingki ja Korablewi eest oli viimaste loal alla kirjutanud A. Mõtus. Samas kirjas andsid Vironia asutajad teada, et nad kustutavad oma nimekirjast Woldemar Diebholdi, Adolph Seddingi, Heinrich Jacoby, Emil Hoegeri ja Carl Johannsoni nime (24). Sama päeva, s.o. 15. nov., daatumit kannab ka lühike kiri, nüüd juba Korablewi ja Sperrlingki eneste allkirjadega – ilmselt on see kiri saadetud hiljem järele –, milles teatatakse, et korp!Vironia asutajad esitavad Ch!C!-le alljärgnevad nimed, kuna mitmed kõnealloleva ühenduse liikmed on oma nimed asutajate hulgast kustutanud (25). Seda lühikest kirja Ch!C!-le saadetud kirjade hulgas ei leidu.

Nagu eespool täheldatud, olid formaalsed tingimused uue korporatsiooni asutamiseks täidetud. Nüüd pidid kõik kuus Chargirten Conventi kuuluvat korporatsiooni, Curonia, Livonia, Estonia, Neobaltia, Fraternitas Rigensis ja Fraternitas Academica oma sõna ütlema. 1881. a. polnud enam tarvis kõigi korporatsioonide ühehäälset nõusolekut, vaid piisas enamusest, s.t vähemalt neljast poolthäälest. Kinnitus võidi edasi lükata vaid siis, kui tekkis kahtlusi uue korporatsiooni või mõne selle liikme võimalikus eksimises Allgemeiner Burschencomment’i vastu, mis tähendas siis seda, et kas kõik või mõni uue korporatsiooni asutajatest oli mingil põhjusel buršikohtusse (Burschengericht) kaevatud.

Esimene asi, mille pärast kõik Vironia asutajad olid Burschengerichti kutsutud, oli seotud Carl Wetteri nimega, kelle allkiri seisab teiste hulgas 4. novembril Ch!C!-le saadetud kirja all. Johan Kõpp pole sellele loole, nagu ka teistele Vironia mittekinnitamise formaalsetele põhjustele, v.a. Mõtuse konfliktile Willigerodega, suuremat tähelepanu pööranud. Seda ilmselt seetõttu, et laiemas plaanis ei oma need konfliktid võib–olla nii suurt tähtsust, kuid selle töö raames oleks siiski vajalik neid kohtuasju lähemalt vaadata, sest tegemist oli, nagu eespool juba öeldud, põhjustega, miks Vironia kinnitamine järjest edasi lükkus. Teine põhjus, miks Kõpp nendele küsimustele vähe tähelepanu pöörab, oli see, et talle polnud paljud asjassepuutuvad materjalid kättesaadavad.

4. novembri daatumit kannab Carl Wetteri kiri Vironiale, milles ta kahetsusega nentis veendumusele jõudmist, et ta ei saa ülalnimetatud korporatsiooni astuda, kuna peab järgmisel semestril kõvasti töötama. Kirja lõpetuseks soovis ta Vironiale südamest kõike paremat (26). 6. nov. on Ch!C!-le saadetud kaks kirja. Ühes teatas A. Mõtus Vironia nimel, et Wetteri nimi on asutajate nimekirjast kustutatud (27, lisa 4), teine oli C. Wetteri avaldis, mille lõpus palus ta oma nime Vironia asutajate nimekirjast kustutada. Kirjas seletas ta oma käitumise põhjusi lühidalt järgnevalt: 3. novembril oli ta ühe kaasvõitleja (Commilitone) poolt viidud seltskonda, kus viibis mitmeid burše ja kui ta õhtu jooksul küllalt palju juues purju jäi, anti talle allakirjutamiseks paber, mis oli Vironia asutajate nimekiri ja mõeldud Ch!C!-le kinnitamisele saatmiseks ning mis nüüdseks on juba kohale toimetatud. Järgmise päeva hommikul kell 9 saatis ta ülalmainitud ühendusele kirja palvega tema nimi nimekirjast kustutada, aga kuna ta on hiljem teada saanud, et tema palvet pole täidetud, pöördub ta nüüd Ch!C!-i poole (28, lisa 5). Siinkohal on huvitav lisada, et Vironia paberite hulgas leiduv ärakiri Wetteri kirjast lõppeb teiste sõnadega kui originaalis: „… und wende mich gegen die Glieder der zu constit. Verb. „Vironia““(29). Kuna ärakiri on tehtud hiljem, on ilmselt tegemist lihtsalt sündmuste käigust etteruttamisega, sest oma kirjas polnud C. Wetter otseselt kellegi vastu kaebust tõstnud, kuigi ta pidi teadma, et tema kirjale järgneb kindlasti kaebuse esitamine Ch!C!-i poolt, vaid ta palus lihtsalt oma nimi Vironia asutajate nimekirjast kustutada.

Kaebus, mis Wetteri kirja peale Ch!C! (resp. korp!Estonia) poolt Burschengerichtile esitati, sisaldas süüdistust pettuses tervele Vironiale (auf Betrug). Kaebuse tõstmine oli seotud Estonia kirjaga 7. novembrist, milles pannakse ette uut korporatsiooni esialgu mitte kinnitada, sest esiteks kuulus üks Vironia asutajatest, T.v. Müthel, seni Estoniasse ja teiseks oli Estonia Vironia asutajate vastu üliõpilaskohtus kaebuse tõstnud (Wetteri asjus) (30). Kaks päeva varem oli Estonia saatnud esimese kirja Ch!C!-le – siis polnud Wetteri asi veel päevakorda tõusnud –, milles teatati, et Estonia ei hääleta enne Vironia kinnitamise küsimust, kuni viimased pole lähemaid seletusi andnud selle kohta, mida tähendavad vapil leiduvad kuupäev „26. märts“ ja lipukirja esitähed (need olid V. V. ) (31, lisa 6). 9. novembri kirjas teatas Livonia Ch!C!-le, et nad otsustasid jaatavalt C.Wetteri avaldise suhtes (6. nov. oli sedasama teinud Fraternitas Academica (32)) ning Estonia ettepanekuga nõustudes ei kinnita omalt poolt Vironiat (33). Vironia esimehe A. Mõtuse pikem kiri Ch!C!–le 9. novembrist sisaldab Wetteri asja kohta käivaid seletusi. Oma kirja esimeses osas teatas Mõtus, et talle on kaasvõitlejate poolt, kes on ühendusse häälteenamusega võetud ja kes on oma nõusoleku andnud nende nime Vironia asutajate nimekirja kanda, ülesandeks tehtud antud nimekiri Ch!C!–le toimetada ja kogu vastutus selle eest lasub allakirjutanul. Esimehena on ainult tema (s.o. Mõtus) Ch!C!–i ees vastutav asutatava korp!Vironia poolt talle pandud kohustuste täitmise eest, vastavalt Allg. Burschencomment’i § 9b-le. Selle üle otsustamise, kas mitte Burschengerichti peale kaebust tõsta, kuna esimehe asemel oli terve Vironia kohtusse kaevatud, jättis tema Ch!C!–le. Kirja teises osas selgitab ta Carl Wetteri juhtumit: Wetter olla 3. nov. õhtul korduvalt avaldanud soovi meie ühingusse astuda: kõigepealt Johannes Laurentzile, siis Ernst Laurentzile, seejärel „mitmete buršide” juuresolekul allakirjutanule. Lõpuks kinnitas ta seda oma allkirjaga, nagu ta ka ise seda oma kirjas Ch!C!-le möönab. Sellest, kas Wetter purjus oli, polnud Mõtus aru saanud, sest, et ta „mitmete buršide seltsis“ (in der „Gesellschaft vieler Bursche”) mitte palju ei joonud ja et ta ühe keemia seminari tõttu nimetatud seltskonnas kaua ei saanud viibida. Tema äärmiselt sõbraliku väljaastumiskirja tõttu, mida Mõtus pidas vaid halvast tujust tingitud kapriisiks (für das Resultat einer missmuthigen Jammerlaune), saatis ta ühe kaasvõitleja Wetteri juurde läbirääkimisi pidama tema tujuka käitumise pärast (originaalis sõnademäng: wegen seines (wetter-wendischen) Thuns), kui see aga mingeid teateid ei toonud, oli tema, Mõtus, veendunud, et asi on sellega lõpetatud, seda enam, et tal mitmete muude asjade tõttu polnud võimalik Wetteri küsimusega antud hetkel tegeleda. Peale selle astutakse meie juures liikmeks ja välja ainult koosoleku otsusega. Edasi seletab Mõtus, et kui ta neljapäeval, 5. nov., pärast vestlust üksikute kaasvõitlejatega veendumusele jõudis, et Wetteri nimi tuleks nimekirjast kustutada, tahtis ta siiski enne seda Wetteri endaga rääkida ning kui ta seda reedel teinud oli, kustutas ta kohe Wetteri nime nimekirjast. Oma kirja viimases, kolmandas osas imestab Mõtus selle üle, et tema kirja, milles Wetteri nimi asutajate nimekirjast kustutati, Burschengerichtis üldse ei mainitud, kuigi nii Wetteri kui tema kiri ühel ja samal ennelõunal Ch!C!-le saadetud olid, mõlemad peaksid aga kaebajale tuttavad olema. Lõpetuseks palub Mõtus Ch!C!-d, et tema tüliküsimus lahendataks võimalikult kiiresti (34).

10. nov. kirjas tegi Neobaltia Ch!C!-le ettepaneku Mõtuse kiri tagasi lükata selles sisalduvate solvangute tõttu ning veel pidi Neobaltia lubamatuks, et Mõtus nimetab end sellise korporatsiooni esimeheks (Senior), mida veel kinnitatud pole. Lisaks liitutakse Estonia ettepanekuga 7. novembrist ning otsustatakse jaatavalt C. Wetteri avaldise suhtes (35). 11. novembril teatas oma seisukoha Fraternitas Rigensis – ka nemad on selle poolt, et Wetteri nimi Vironia asutajate nimekirjast kustutada, lisaks ei hääleta nad enne Vironia küsimust, kuni Estonia poolt tõstatatud kaebus lahendatud pole ning et nad Mõtuse kirja kui sobimatu tagasi lükkavad (36).

Asi tuli arutusele 11. nov. üliõpilaskohtus. Kohale oli kutsutud kõik Vironia asutajaliikmed, kellest, tõsi küll, kõik pole saanud kohale tulla. Wetteri seletusest ilmneb, et kirjasmainitud seltskonda tõi teda noorem Laurentz [Ernst]. Seal selgitati talle Vironia suundumusi (die Tendentzen) ning lõpuks küsiti temalt, kas ta ei tahaks viimase asutamises kaasa lüüa. Seepeale kirjutanud ta ilma keelitamiseta täiesti vabatahtlikult kirjale alla. Seda, et ta sel õhtul purjus oli, ei tahtnud ta rõhutada, ka polevat sel mingit tähtsust. Selle kohta, miks ta hiljem ümber mõtles, seletas Wetter, et talle meenus, et ta peab töötama ja ei tohi aega kulutada. Oma kirja olla ta 4. nov. hommikul kell 9 Vironiale saatnud ja see tähendas, et tema kiri jõudis Vironiasse enne, kui nemad oma kirja Ch!C!-le saatsid. Järgmisena sõna võtnud Hesse teatas, et ta oli küll sel õhtul kohal, kuid lahkus enne, kui Wetter allkirja andis. Ta aga ei tea, et Wetter oleks järgmisel päeval nime tagasi võtnud. Wetter olla küll tema (s.o. Hesse) palve peale ühele haigele kaasvõitlejale ühe retsepti välja kirjutanud. Tema võttis seda kui tõendit, et Wetter ei saanud purjus olla. Mõtus seletas, et Ernst ja Joh. Laurentz olid Wetterit juba enne kutsunud Vironia asutamises osalema ja olid talle ka viimase põhimõtteid enne 3. nov. tutvustanud. Sellepeale ilmus Wetter 3. nov. kohale, käis küll vahepeal ühel kollokviumil, kuid tuli hiljem tagasi. Kui talle seejärel veelkordselt Vironia suundumusi tutvustati, tehti talle ettepanek alla kirjutada ning seda ta ka ilma protestita tegi. Mõtus sai oma sõnade kohaselt Wetteri kirja u 21.30, kiri Chargirten Convendile oli aga kella 8 paiku õhtul ära saadetud. Seejärel olla Mõtus Roman Redlichi Wetteri juurde saatnud ja juhul, kui viimane oma otsuse juurde kindlaks jäänuks, pidi Redlich sellest Mõtusele teatama. Seda võisid Tiedemann, Ederberg ja Mohrfeldt kinnitada. Kuna aga Redlich tema juurde ei ilmunud, oletas ta, et Wetter on oma kavatsusest lahti öelnud ja jääb asutajaliikmete hulka. Järgmisel päeval küsis ta kaasvõilejatelt, kas peaks Wetteri nime asutajate nimekirjast maha tõmbama ja sai selle kohta enamuselt nõusoleku. Mõtus olevat seejärel Wetteri juurde läinud, ei leidnud viimast aga kodunt. Järgmisel päeval, s.o. reedel, 6. nov., läks ta koos Laurentziga Wetteri poole. Wetter seletas neile, et ta on oma nime juba ise tagasi võtnud ja kui Mõtus talle imestunult seletas, et tal selleks mingit voli pole, nagu ka Redlich talle seda juba ütles, väitis Wetter, et Redlich pole talle midagi öelnud. „Tema, Wetter, saab aga u kell 12 teada, kas tema kiri Ch!C!-le on ära saadetud või mitte”. Sellepeale saatnud Mõtus Vironia nimel Ch!C!-le kirja teatega, et Wetteri nimi on asutajaliikmete nimekirjast kustutatud. Selgituseks lisas Mõtus, et talle oli Vironia kaasvõitlejate poolt ülesandeks tehtud nendelt kaasvõitlejatelt, kes olid vastu võetud, allkirju koguda ja need Ch!C!-le saata. Vastutust selle eest kandis ainult tema üksi. R. Redlichi seletusest ilmnes, et ta oli Mõtuse ülesandel kaks korda Wetteri juures käinud, polnud aga viimast kodust leidnud. Ta oli sellest aga Mõtusele teatamata jätnud, olles teadlik, et Mõtus seetõttu hakkab uskuma, et Wetter on oma väljaastumisavalduse tagasi võtnud. Tema, Redlich, ei pidanud oma tutvuse tõttu Wetteriga viimase äkilist väljaastumist võimalikuks (eine strichte Absage desselben für unmõglich gehatten). Vahepeal ütlevad mitmed kohtualused, et nad kas polnud 3. nov. kohal või olid küll kohal, aga ei tea asjast midagi. Sellepeale teatas Mõtus, et ta Wetteri asja mitte kõigi, vaid ainult üksikute kaasvõitlejatega arutas. Huvitav on veel Frey tunnistus, milles ta ütles, et ehkki ta oma nime alla kirjutas, pole ta Vironia asjadega rohkem tegemist teinud. Kui kohtu esimees küsis, kas Mõtusel oli antud asja ajamiseks ülejäänute volitused, vastasid kõik kohalolijad vaikiva nõusolekuga. Järgmisena ütles Wetter, et Mõtus oli kohalolijatele teatanud, et kuni kella kümneni järgmisel hommikul võivad nad kirjalikult oma nimed tagasi võtta (schriftlich redressiren könnten). Mõtusele ütles ta vaid seda, et Laurentz oli talle öelnud ainult niipalju, et on kavas uus korporatsioon asutada. Kõigest lähemalt sai ta alles hiljem teada. Mõtus ütles vastuseks, et ainult kõhklejatel oli aega kella kümneni. Allakirjutajate kohta see ei kehtinud. Pärast seda kui Wetter teatas, et ta on eksinud, võttis sõna Sperrlingk, kes palus kohtu esimeest Wetterile järgmine küsimus esitada: „Kuna Wetter tunnistab, et ta teisipäeval purjus polnud, siis sooviksin ma talle küsimuse esitada, kas ta ehk Ch!C!-le kirja kirjutamise ajal purjus polnud?” Selle Sperrlingki sõnavõtu peale tekkis kohtupidamise ruumis ilmselt palju saginat, kuna istung katkestati ning kohtu eesistuja kutsus kokku selle päeva teise erakohtu istungi (privates Burschengericht); esimene oli toimunud varem ja Vironia asutajaid ei puudutanud. B!G! tõstis Sperrlingki peale kaebuse ning ilma viimasele sõna andmata otsustati ühehäälselt, et kaebealune on süüdi ning anti talle kahekordne noomitus (einen Verweis von zweifachen Strafkraft). Seejärel jätkus avalik kohtuistung (öffentliche Burschengericht). Wetter seletas, omamoodi Sperrlingkile vastates, et ta oli küll ise kirjale alla kirjutanud, kuid kirja enda kirjutas Hermann. Hermann möönis, et kirja kirjutas tema. Wetter ütles talle, et ta oli 3. nov. õhtul purjus olnud. Wetter ütles, et ta ei olnud sel õhtul purjus, vaid oli ainult natuke võtnud (sondern hat nur einen Strich gehabt). Seepeale osundas Hermann, et keemia laboratooriumis olla nähtud, et Wetter purjus oli. Sellega lõppes 11. nov. Burschengerichti istung. Alla oli lisatud veel märkus, et Mõtus peab ennast petmist puudutava fiksatsiooni vastu kaitsma (Mettus muss sich gegen die Fixation auf Betrug aussprechen) (37).

12. nov. Livonia kirjas teatatakse, et nad võtavad vastu Neobaltia 10. nov. kirja punkt 2. sisalduva ettepaneku, mis mäletatavasti pani ette Mõtuse kiri tagasi lükata (38). Sama kuupäeva kandev Frat. Academica kiri teatab Ch!C!-le, et nemad samuti Vironia küsimust enne ei hääleta, kuni Estonia tõstetud kaebus lahendatud on. Veel teatasid nad, et ka nende meelest pole Mõtuse kiri Ch!C!-le sobiv (39). Samal päeval teatas ka Estonia, et Mõtuse kiri sobilik pole (40). Järgmisel päeval teatas oma seisukoha Curonia: Mõtuse kiri tuleb tagasi lükata, sest et ta seal ennast ühe veel kinnitamata korporatsiooni seenioriks nimetab; H. Jacoby avaldise osas otsustas Curonia jaatavalt (see asi tuleb edaspidi vaatluse alla); Vironia kinnitamise küsimuses ei viida enne hääletust läbi, kui (Curonia poolt) B!G!-le üle antud materjal läbi vaadatud on (ka see puudutab Jacoby küsimust) ja et Curonia teeb ettepaneku Sperrlingki edasikaebuskiri kui solvav tagasi lükata (41).

Kõigepealt Sperrlingki kirja juurde, mis kannab samuti 13. nov. kuupäeva, kuid on kirjutatud varem, sest Curonia õhtune üldkoosolek oli sellele reageerida jõudnud. Oma kirjas seletas Sperrlingk, miks apelleerib priv.B!G!-i 11. nov. otsuse vastu: „11. nov. avalikul buršikohtu istungil esitas Wetter kaaluva väite: „Seal jõin ma õhtu jooksul üsna palju. Kui ma juba üsna purjus olin, pandi minu ette allakirjutamiseks üks kiri etc.etc.”” Edasi jätkas Sperrlingk, et kohtus väitis Wetter, et ta polnud purjus ning kuna keegi ei hakka ometi niisama must valgel väitma, et ta oli purjus, kui ta tegelikult polnud ja see sundiski teda oma küsimust esitama. Sperrlingki järgi oli Wetteril ainult kaks võimalust purjus olla: kas siis, kui ta Vironia kirja alla kirjutas või siis, kui ta Ch!C!-le kirja koostas, aga kuna Wetter ise esimese võimaluse välistas, siis tundis ta endal kohustust olevat B!G! tähelepanu sellele juhtida, et säärases olekus Ch!C!-le kirja kirjutada oli sobimatu. Lõpetuseks seletas Sperrlingk, kui pettunud ta oli, kui B!G! tema osunduse täielikult tähelepanuta jättis, samal ajal kui tema uskus, et Wetter vastust peab andma ning ta hoopis solvamises süüdi tunnistati ja talle kahekordne noomitus anti (42). Ei saa jätta mainimata, et Sperrlingki väga ilusa käekirjaga kirjutatud ja just nagu igati loogiliste põhjendustega kiri võis tõesti mõnitav tunduda, milline see ilmselt ka oli, nii et korporatsioonid selle üksteise järel kui solvava tagasi lükkasid.

Samal päeval on kirjutatud stud. jur. Hugo Jacoby kiri Ch!C!-le, milles ta palus oma venna Heinrich Jacoby nimi allpooltoodud telegrammi peale Vironia asutajate nimekirjast kustutada: „Mind on petetud. Otsekohe minu väljaastumisest teatada, seda seletada kui eksimust. Heino.“ (Bin hintergangen worden. Sofort meinen Ausstritt zu melden, als Verwechslung zu erklären”) (43). Sellest sai alguse järjekordne pikaleveniv kohtuasi, millest aga veidi hiljem.

14. nov. toimus järjekordne B!G!-i istung, kus Vironiaga seotud asju arutati. Kõigepealt vabandasid eelmisel korral puudujad. Seejärel lõpetati ka Wetteri asi sellega, et tunnistati kõik Vironia liikmed petmises süüta olevateks. Kohtu esimees tõstis aga R. Redlichi vastu kaebuse, süüdistades viimast …(raskesti loetav fiksatsioon). Selle päeva teisel erakohtu istungil, kuhu Vironia liikmetel asja polnud, loeti ette Curonia eelmise päeva kiri, millest ülalpool juttu oli (44). Sellele järgnenud üldisel B! G!-il alustas Mõtus sellega, korrates juba Wetteri asja arutusel väljatoodut, et temal olid volitused kõigi asutajaliikmete nimel Vironiat esindada. Järgnevalt seletas Mõtus, et pärast seda kui Heinrich Jacoby üle hääletatud oli, tahtis ta teada viimase enda suhtumist, mispeale Pahlenberg talle kirjutas. Oma kirjas kirjutas Jacoby, et ta soovib asutamisel oleva korp! Vironia liikmeks saada ja tegi Pahlenbergile ülesandeks tema nimel asutajate nimekirjale alla kirjutada. See volitus saabus hiljem ja nii seisab Jacoby allkiri neljapäeval, 5. nov. Ch!C!-le saadetud kirja all. Edasi rääkis Mõtus sellest, et ta näitas reedel, 13. nov. B!G! eesistujale Leon Bernsteinile ühte telegrammi, mille viimane tunnistas ehtsaks ja milles Pahlenberg soovis, et Jacoby veelkordselt teataks oma seisukoha, kuna nende peale oli kaebus tõstetud. Mõtus arvas oma seletuses, et Heinrich Jacoby oli oma esimeses kirjas hoopis asutatavat Concordiat mõelnud, sest Pahlenberg, Hermann, Johannson, Hugo ja Heinrich Jacoby olid viimasesse kuulunud, Pahlenbergi esimeses kirjas polnud aga korporatsiooni nimest, liikmetest ega värvidest juttugi olnud. Selles kirjas andis Heinrich Jacoby oma nõusoleku Concordiasse astumiseks. Edasi ütles Mõtus, et Pahlenbergi poolt Jacobyle saadetud kirjas mainitud suundumused (die Tendentzen) olid tõepoolest Vironiale omased. Lisaks välistas Jacoby kirjas Pahlenbergile kasutatud väljend „korporatsioon” juba eo ipso Concordia. Lõpetuseks lisas Mõtus, et korporatsiooni juhtmõtteks on rahvuste ühendamine (Nazionale Beziehung gilt bei uns d. Satz). (Ühe) rahvuse solvamine oli nende juures korporatsiooni solvamine. Vironia oli garanteerinud üldist kommaani, mis poliitikat keelab ja seepärast ei tegele Vironia poliitikaga (45). Sellega ka see kohtuistung lõppes.

15. nov. teatas Neobaltia, et nemad otsustasid jaatavalt Heinrich Jacoy avaldise suhtes (mäletatavasti oli Curonia sama otsuse teinud juba kaks päeva tagasi, s.o. samal päeval kui Hugo Jacoby kiri Ch! C!-i jõudis); et nad, ühinedes Curonia ettepanekuga, Sperrlingki kirja kui solvava tagasi lükkavad; ja et nad II priv.B!G! otsuse 11. novembrist heaks kiidavad (46). Samal päeval oli Ch!C!-le saadetud ka Vironia kiri Mõtuse allkirjaga, milles teatatakse, et Vironia kustutab oma asutajate nimekirjast Dieboldi, Seddingi, H. Jacoby, Hoegeri ja C. Johannsoni nimed ning ühtlasi esitatakse Vironia asutajateks Alexander ja Ivan Bielewicz, Andreas Popow, Johann Mühlenbach, Nicolai Korablew ja Alfred Sperrlingk. Samas kirjas oli lisatud veel seletus Vironia vapi kohta – oli ju Estonia vastava järelpärimise esitanud –, milles Mõtus seletas, et „V. V.“ vapil tähendab „vincit veritas” ning „26 März“ märgib päeva, millal Vironia asutamise idee tekkis (47).

16. nov. kirjas Ch!C!-le teatas Frat. Rig., et nad samuti Sperrlingki kirja kui solvava tagasi lükkasid; Sperrlingki apellatsiooni tagasi lükkasid ning oma otsuse juurde jäid; et nad Jacoby küsimust hääletanud pole, sest Mõtuse kiri 15. novembrist oli selle alusetuks muutnud („dass er über des Gesuch des B(ursch). Jacoby nicht gestimmt, da es auch der Schrift des B. Mettus vom 15 Nov 81 gegenstandlos geworden ist“); ja et enne Vironia kinnitamise küsimuses ei viida läbi hääletust, kuni B!G!-le üleantud materjal läbi uuritud pole (48).

17. nov. teatasid Estonia (49) ja Curonia (50), et nad kõikide 14. nov. B!G!-i otsustega nõustuvad. Tunnistati ju sellel kohtuistungil Vironia asutajad petmises süüta olevateks. Ametlikult andis B!G! oma otsustest teada kirjalikult. Vironia paberite hulgas leidubki ametlikul blanketil lühike kirjalik teade 15. novembrist, milles Mõtus petmises süüta olevaks tunnistatakse (Herrn Alexander Mettus stud. theol. Hiermit die Anzeige, dass in der Klage gegen Dich auf Betrug das B.-G. Dich freigesprochen hat. Im Namen und Auftrage des B.-G.s.: Heinecke stud. jur derz. Protokollführer des B..G’s.) (51). Ilmselt said sellise teate kõik kaebe all olnud, kuid võib arvata, et Mõtus oli selle kui ajaloolise dokumendi Vironia paberite hulka andnud.

17. novembrist on ka Frat. Academica kiri Ch!C!-le, milles teatatakse, et võetakse vastu Curonia ettepanek Sperrlingki kiri tagasi lükata ning et samal põhjusel kui Frat. Rigensis ei hääleta ka Frat. Acad. Jacoby küsimuses (52). Sama päeva pärastlõunal, s.o. enne õhtuseid korporatsioonide koosolekuid, peeti traditsioonilises toimumispaigas Academische Musses järjekordne Burschengerichti istung, kus Curonia poolt uurimiseks üleantud materjalid otsustati … (arusaamatult kirjutatud) ning veel esitati Pahlenbergi peale kaebus süüdistatuna pettuses (auf Betrug) (53).

Livonia andis 18. nov. teada, et nad Sperrlingki apellatsiooni tagasi lükkavad ning oma eelmise otsuse juurde jäävad; et nad Jacoby avaldise suhtes positiivselt on otsustanud ja et nad Curonia ettepanekul Sperrlingki kirja kui solvava tagasi lükkavad (54).

Järgmisel päeval teatas Frat. Rigensis, et nad (v.a. kirjas ära toodud erandite, mis Vironiat ei puuduta) kinnitavad kõik 17. nov. B!G! otsused (55).

19. nov. saatis Mõtus Ch!C!-le kirja, et Vironia loobub oma vapil kahe peaga kotkast (56). Samal päeval andis Estonia teada, et nad samuti Sperrlingki kirja tagasi lükkavad ja et nad Jacoby asjas, samal alusel kui Frat. Rig. hääletanud pole (57)

Järgmisel semestril jätkus võitlus Vironia ümber. 30. jaan. jõudis buršikohtusse juba detsembris arutlusel olnud kaebus Mõtuse peale kadunud prof. Paul Willigerode laimamise pärast. Kuna J.Kõpp on seda pikalt käsitlenud, piirdugem siinkohal vaid tagajärgede konstateerimisega: selle ja veel mitmete väiksemate kohtuprotsesside tagajärjel oli Mõtus sunnitud Vironia esimehe kohalt tagasi astuma. Uueks esimeheks valiti Mohrfeldt.

26. märtsil toimus kuulsaks saanud sõit värvides läbi linna, mille tagajärjel selle asja arutelu võeti ülikoolikohtus kokku ikka veel lõpetamata prof. Willigerode laimamise asjaga ning mõlema süüdistuse kohta tehti ühine otsus – Mõtus saadetakse Tartust välja 1. augustini 1883. Kuigi kuraator lubas paar nädalat hiljem Mõtusel Tartusse jääda, oli viimane juba ümber mõelnud ning asus õppima Peterburis (58).

Kõikide nende löökide tulemusena nägid Vironia asutajad, et korporatsiooni kinnitamiseks enam mingit lootust polnud ning 22.mail peeti viimane koosolek, millel otsustati asutamisnimekiri tagasi võtta (59).

Discussion

No comments yet.

Post a Comment