//
hetkel sirvid...

Kalmar Kurs

Kalmar Kurs: Mida näitasid PISA testi tulemused?

PISA test pani taas riikide põhihariduse kaalukausile. PISA uuring mõõdab väga praktiliste ja elulähedaste ülesannete kaudu 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Olen jälginud rahvusvahelisi ning riiklikke välisajalehti – Eesti riik ja kooliharidus on saanud väga palju tunnustust ja tähelepanu.

PISA tulemused näitavad ka seda, kui palju on riigis nõrku, keskmiseid või tipptasemel noori. Meil on küll OECD riikide keskmisest enam andekaid, kuid sugugi mitte nii palju kui sooviksime ning see on Eestile üks oluline õppetund. Eesmärk on teha koolist koht ka talentide toetamiseks. Värsked tulemused näitavad, et siin ongi vaja õpet paremini korraldada. Kool peab olema huvitav ning olema mõtlema õpetamise ja mitte tuupimise koht.
Õppurite sotsiaal-majanduslik taust loeb Eestis vähe, sest koolid teevad head tööd. PISA näitab, et siin ongi Eesti maailma riikide absoluutses tipus, sest õppurite tausta mõju tulemustele on minimaalne. Sõnum on selge – üle riigi on põhikoolid ühtlaselt tugevad (nn ühtluskooli põhimõte) ning nii koolikorralduslikult, koolivõrgu arendamisel, rahastamises jm on just põhikooli kodukohaläheduse põhimõtte toetamine üks praeguseid hariduspoliitika printsiipe. Kindlasti on siin omad piirid, sest vanemate ning ühiskonna toetus ja osalus koolis on väga vajalik.

Õ nagu õpetaja, õppekava, õpilane

Delfi toimetus juhtis tähelepanu faktile, et näiteks Eesti, Poola, Soome ja Kanada õpiaste tulemused on samal tasemel, kuid õpetajate palk erineb nimetatud riikides märkimisväärselt. Kas õpilaste oskused ja õpetajate palk on omavahel mingis põhjus-tagajärg seoses või on asi õppekavas või milleski kolmandas? OECD analüüsid toovad esile, et heades tulemustes on oluline mitme asja hea koostoime: õpetajad, õppekava, õpetajakoolitus- ja meetodid….

Edukad koolisüsteemid tähtsustavad õpetajate töö kvaliteeti. Mõõdukalt rikaste majanduste hulgas esineb tendents, et mida suurem on riigi rikkus, seda kõrgem on riigi keskmine tulemus PISA testis. Samas – kui riigi SKT elaniku kohta ületab teatud heaolukünnise, ei saa enam riigi rikkuse põhjal ennustada tema keskmist tulemust PISAs.

Seega pole asi näiteks ainult või eelkõige õpetajate palgas ning see ei taga kohe kõrgemaid õpitulemusi. Kindlasti on Eestis oluline, et õpetajate palgatõus jätkuks. Andekate õppurite valikut õpetajaameti kasuks toetavad kõrgem palk, aga ka ühiskonna toetus, vaimne enesetoestus ja muud tegurid kokku.

Tähtis on õppekava – mida ja kuidas põhikoolis õpetada. Pikka aega on meil olnud omaks võetud mõtteviis, et tunni ettevalmistus algab õpetaja selgest arusaamast, mida õpilane peab teadma ja oskama. Hea õppekava ning õpetaja vabadus seda omal moel õpetada, on siin vundament, millega on seotud õpetajakoolitus ja -kirjandus.

Eesti on palju õppinud Soomelt. Näiteks teadmine, et kooli ülesanne on luua kõikidele õpilastele arengutingimused. Väga oluline Eesti edu põhjus on ühtluskooli printsiip – lapsi ei pea selekteerima või testima kooli pääsemisel. Ei saa olla rumalate või tarkade (põhi)koole.

Edukad PISA riigid ootavad häid tulemusi kõigilt õpilastelt. Selliste riikide koolid ja õpetajad ei luba raskustes õpilastel läbi kukkuda või klassi korrata, nad ei vii neid teise kooli üle ega rühmita õpilasi erinevatesse klassidesse vastavalt nende võimetele.

Meie riigi väiksus võib olla hea hariduse kindlustamisel eeliseks – paindlikumalt on saadud reageerida kitsaskohtadele ning arutada ja ellu viia uuendusi ning iga laps on tähtis. Õppureid tuleb toetada, anda tagasisidet ja arvestada kõigi võimeid. Õpilase individuaalsusega arvestamine on õppekavas, õpetajakoolituses, didaktikas väga tähtsalt kohal.

PISA on riigi õppimisvõimekuse test

Ka seekordse tulemuste avalikustamise järel kõlab siin ja seal maailmas – ning Eestiski -, et kas test ikkagi midagi üldse näitab. PISA küsimus pole konkreetses tabelikohas. Testi tulemusena on tekkinud väga mahukas andmestik. Teist sedavõrd mitmekesist ning võrreldavat võimalust teha teaduspõhist hariduspoliitikat praeguses globaalses kontekstis polegi. PISA test annab riikidele väga põhjalikku tagasiside: milline on tänane seis põhihariduses ehk kohustuslikus haridustasemes. Milline on see tegelikult – võrreldes teiste riikidega.

OECD seob omavahel kõikvõimalikud riikide näitajad: hariduse rahastamise mahu, klasside suuruse jms kohta. See annab võimaluse õppimisvõimelisel riigil oma haridusdebatte asjalikumalt pidada. Eesti on olnud õppimisvõimeline 2006. ja 2012. aasta tulemusi oleme võtnud arvesse ja õppetunde rakendanud tegelikes poliitikates.

Seekordse, 2012. aasta uuringu tulemused näitavad tõusu paljudes aspektides. Suure arenguhüppe on teinud vene õppekeelega põhikoolid ja see on riigile ülioluline tagasiside. PISA uuringutest tehtud järeldused ja nende järgi käitumine on riikide õppimisvõimekuse ja uuendus­meelsuse lakmuspaber.

Su majandus on homme selline, nagu on sinu tänane haridus, selgitas nädal tagasi OECD peasekretäri erinõunik Andreas Schleicher BBC-le PISA olemust.

Mis edasi? Põhiharidus on maailmatasemel ning see on vundament edasiseks eduks. See on olnud ka OECD analüütikute kokkuvõte. Oluline on see, et kui teadlikke ja milliseid valikuid tehakse pärast põhikooli.

Küsimus on selles, et kuidas need 15-aastased noored ja Eesti tervikuna maailmatasemel põhihariduse järel edasi järgmistele haridustasemetele liigub. Küsimus on ka selles, kuidas see mõju ning tipptase jõuaks ühiskonda ja täiskasvanuellu – mida vaatles paari kuu eest avaldatud PIAAC-i uuring. Tõdeme, et põhikool on kaugel ees ja nooremate põlvkondade haridustase on hea, kuid täiskasvanute koolituses on palju arenguruumi.

Seetõttu ei pääse me aruteludest ikkagi gümnaasiumiastme kvaliteedi ja koolivõrgu teemadel või üldhariduse rahastamise täpsemaks muutmise teemadel. Palju on parandatud kutsehariduse korraldust. Nii inimesel endal, ettevõtjatel kui ka riigil tuleb toetada elukestvat õpet ning ülikoolihariduse kvaliteet ja teaduse mõju ühiskonnas ning majanduses peab kasvama. PISA loorberitele puhkama jääda ei saa!

Delfi, 7. detsember 2013

Discussion

No comments yet.

Post a Comment