//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Postimees

Toomas Gross: Karl Bücher – 150

Enamik prohveteid pole kuulsad omal maal ning paljud pole võõralgi. Eestis on vähe neid, kes teavad või mäletavad, et mees nimega Karl Bücher on ajakirjanduse kui akadeemilise distsipliini rajaja, majandustasemete teooria looja, majanduse ja musikoloogia osav ühendaja, sotsioloog ja palju muud. Veel vähem on neid, kes teavad, et Karl Bücher oli aastatel 1882–83 Tartu Ülikooli geograafia, etnograafia ja statistika õppetooli professor. Ometi on Bücher üks läbi aegade kuulsamaid ja olulisemaid Tartus töötanud teadlasi, kes aga mitmetel, ilmselt ka poliitilistel põhjustel põhiliselt loodusteadlastest baltisakslaste varju on jäänud.

Karl Bücher sündis 16. veebruaril 1847. aastal alama keskklassi perekonnas Kirbergi-nimelises külas Limburgi lähedal. Õppides ajalugu ning klassikalist filoloogiat vaheldumisi Bonni ja Göttingeni Ülikoolides ning raha puudusel eraõpetaja juures Heppenheimis, kaitses ta 1870. aastal Bonni Ülikoolis filosoofiadoktori kraadi. Pärast ülikooli töötas Bücher mitmel pool gümnaasiumiõpetajana ning hakkas tollal liberaalsele „Frankfurter Zeitungile“ kirjutama majandusalaseid artikleid, kuni sai ajalehe toimetuse liikmeks. Lahkhelide tõttu lehe omanikuga lahkus ta Frankfurdist 1880. aastal Münchenisse, kus aasta hiljem habiliteerus ning sai venia legendi majandusteaduses ja statistikas. Toimides mõnda aega eradotsendina Münchenis, kutsuti ta 1882. aastal geograafia, etnograafia ja statistika professoriks Vene Impeeriumi toona veel peamiselt saksakeelsesse ülikooli Tartus.

Tartus veedetud aastat pidas Bücher oma elu õnnelikumaks. Vilkast sotsiaalsest ja kultuurielust tüdinud reichsdeutsch‘ele oli see ideaalne koht. Nagu Bücher ise oma 1919. aastal Tübingenis ilmunud mälestustes mainib, võis Tartus rahulikult akadeemilise tööga tegelda, sest meid ei häirinud ärritavad rahvakogunemised ega lokaalivaidlused, teater ega ballid, polnud isegi ühtegi korralikku kõrtsi peibutamaks meid õllekannu taha.

Samas pidi Bücher olema baltisakslaste, riigisakslaste, eestlaste ja venelaste keeruliste suhete tunnistajaks. Ka polnud Tartu üliõpilased Bücherile päris meeltmööda. Kodust võtsid nood kaasa küll hea kasvatuse, ent nende teaduslik meel ei olnud eriti arenenud, kirjutab Bücher. See, et baltisaksa korporandid, kes Saksamaad oma isamaaks ei tunnistanud, õllelaudades ometi „Deutschland, Deutschland über alles“ laulsid, hämmastas ja pahandas Bücherit eriti. Kuna pimedate seas oli ka ühesilmne kuningas, arvas Bücher baltisakslasi ja eriti siinset akadeemilist eliiti end lihtsalt ülehindavat.

Tartu Ülikool oli riigisakslastele eelkõige hüppelauaks karjääriredelil. Läbi Baseli ja Karlsruhe jõudis Bücher lõpuks 1891. aastal Leipzigi Ülikooli, kuhu jäi oma akadeemilise karjääri lõpuni (1917) ning kus ta kirjutas oma olulisemad tööd. Karl Bücher suri 1930. aastal.

Bücheri olulisus, nagu eelpool mainitud, on interdistsiplinaarne. 1916. aastal tema initsiatiivil loodud Ajakirjandusteaduse Instituut (Zeitungswissenschaftliches Institut) Leipzigis oli esimene omalaadsete seas, mistõttu Bücherit peetakse ajakirjanduse kui iseseisva akadeemilise distsipliini rajajaks.

Majandusteaduse seisukohalt on oluline eelkõige Bücheri majandustasemete teooria, mille abil ta üritas seletada Lääne- ja Kesk-Euroopa majanduse arengut antiikajast tänapäevani. Selle teooria järgi võib Euroopa majanduse arengus eristada kolme taset – suletud naturaalmajandus, linnamajandus ning rahvamajandus.

Laiemale üldsusele on tuntud Bücheri 1896. aastal Leipzigis ilmunud teos „Töö ja rütm“ („Arbeit und Rhythmus“), mis väga intrigeerival moel üritab ühendada musikoloogiat ja majandusteadust. Üle kogu maailma kogutud etnograafiliste, kaasa arvatud Eesti talupoegi puudutavate näidete abil püüab Bücher tõestada, et töölaulude ning mitmesuguste muusikainstrumentide rütmiliste helide abil on võimalik suurendada töö efektiivsust ja kiirust. Muusika ja rütm aitavad inimestel samastuda rutiinse tööga ning on lahenduseks võõrandumisprobleemile, millest rääkis Marx.

Karl Bücheri Eestis üpris äraunustatud, ent siinsete rahvussuhete ajaloo, üldise majandusteooria ning ajakirjandusteaduse seisukohalt sugugi mitte väheolulised ideed ja tööd väärivad senisest tunduvalt suuremat tähelepanu. Selle eesmärgiga on ka Eesti Teadusfondi toetusel Tartu Ülikooli algatatud uurimisprojekt Bücheri pärandi ning tema Tartus veedetud aja taaskäsitlemiseks.

Postimees 12.02.1997

Discussion

No comments yet.

Post a Comment