//
hetkel sirvid...

Eesti Üliõpilaste Seltsi album XVII

Toomas Hiio: Sissejuhatus EÜSi XVII albumile

Austatud lugeja!

Käesolev, Eesti Üliõpilaste Seltsi XVII Album on esimene, mis 55 aasta järel jälle Eestis ilmub. Ühtlasi ilmub album Eesti Üliõpilaste Seltsi 125. juubeli järel. See on üheks põhjuseks, miks selles albumis on enam kui eelnenud kuueteistkümnes artikleid, mis käsitlevad Seltsi ajalugu, Seltsi väljaannete ajalugu ja Seltsi tänapäeva, mis tegelikult on samuti ajalooks saamas.

Artiklid on albumis järjestatud vastavalt nendes käsiteldava aja paiknemisele Seltsi ajaloos. Esimesteks on paigutatud kaks ülevaateartiklit. Auvil! Edgar Heinsoo kirjutab EÜSi väljaannetest viimase enam kui saja aasta jooksul, Artur Grönberg annab oma nägemuse Seltsi 125-aastasest ajaloost. Seltsi mineviku konkreetsemaid aspekte käsitlevad artiklid katavad peaaegu täielikult kogu EÜSi 125. aasta pikkuse ajaloo. Vil! Mart Laar vaatleb lähemalt üht, seni varju jäänud probleemi Seltsi ajalookirjutuses, nimelt põlvkondadevahelist konflikti sajandivahetuse Seltsis, keskendudes seejuures Jakob Hurda ning Jaan Tõnissoni omavahelistele suhetele. Auvil! Elmar Andersoni mälestused oma esimesest, 1918. aastast Seltsis on väärtuslikud juba ainult seetõttu, et need on kirja pandud aastal 1994.

Ksv! Arti Hilpuse lühiuurimus, tegelikult Seltsi 124. aastapäevale pühendatud kõnekoosoleku ettekanne annab ülevaate aastatel 1919-1944 Tartu Ülikoolis immatrikuleeritud rohkem kui 1300 EÜSi liikme päritolust, koolidest, mille lõpetamise järel nad ülikooli astusid, erialavalikust ülikoolis jne. Võrreldes neid tulemusi tänapäeva Tartu EÜSi liikmete vastavate andmetega, torkab silma, et tänaseks on toonasest peamiselt Lõuna-Eesti maapoiste organisatsioonist saanud pea täielikult linnameeste selts. Loomulikult peegeldab see ühelt poolt 70 protsendini kasvanud linnarahvastiku osatähtsust tänapäeva Eestis, teiselt poolt aga tundub, et Eesti maa tähendus Eesti avalikus elus on 1941. ja 1949. aasta küüditamiste, kiire linnastumise ja viimase 50 aasta jooksul harrastatud kiirindustrialiseerimise tõttu praktiliselt olematuks muutunud — kajastab ju Seltsi liikmeskonna sotsiaalne koosseis alati piisavalt representatiivselt ka kogu eesti soost üliõpilaskonna sotsiaalset struktuuri.

Kadunud vil! Rudolf Kiviranna on kirjutanud ühe silmapaistvama eesti soost teoloogi ja kirikutegelase, Hugo Bernhard Rahamägi lühibiograafia, auvil! Artur Grönberg meenutab EÜSi tegevuse jätkamist 1944-45 aastal Rootsis ja avaldab 1945. aastal auvilistlaseks valitud Gustav Suitsu sel puhul peetud kõne. EÜSi 1944. aasta lõpuks Rootsi pääsenud vilistlaste ja kaasvõitlejate teeneks on, et tänapäeval ei vaidlusta keegi EÜSi auvärset staatust eesti vanima järjepideva organisatsioonina.Vil! Nils B. Sachris meenutab enese liitumist põranda all tegutseva EÜSiga 1960. aastal ja seda, mida EÜSlased vaatamata põranda all olemisele siiski teha tohtisid ja tegelikult tegid. Ilma Eestisse jäänud (ja siin ellu jäänud) EÜSlaste ja nende traditsioonihoidmiseta poleks EÜSi taastamine Tartus 1988. aastal võib–olla võimalikki olnud. Autori muhe jutustamiselaad ei saa läbi ilma esmapilgul seoseta ja väga kaugele ulatuvate kõrvalepõigeteta, kuid sellevõrra parema pildi saab lugeja Eesti elu nii mõnestki küljest viimasel viiekümnel aastal. Vil! Tönu Parming annab põhjaliku ülevaate Eesti välisvõitluse ajaloost pärast Teist maailmasõda. Tema artikkel käsitleb selles albumis ainsana globaalsemat laadi sündmusi. Siiski oli ka EÜSi ja EÜSlaste osa selles võitluses väga oluline. Ksv! Kaarel Tarandi lühiülevaade EÜSi tegevusest pärast Seltsi taastamist Tartus meenutab, kui raske oli tegelikult kõikjal mujal normaalseks peetava suhtlemis-, koosoleku- ja omavahelise läbikäimise kultuuriga harjumine isegi sellisel suhteliselt valitud seltskonnal, nagu seda oli EÜSi Tartu coetus 1988/II. Seltsi kaasajast on ka vil! Raul Pettai artikkel, mis võrdleb EÜSi väliskoonduste ja Tartu EÜSi vanuselist koosseisu koos sellest tulenevate järeldustega. Tõnu Soovere koostatud Toronto koonduse eestseisuste liikmete nimekiri kogu Toronto koonduse tegutsemisaja vältel võiks olla üleskutseks kõigile koondustele samasuguste koostamiseks — tegelikult ei ole senini olemas kõigi läbi aegade EÜSi kuulunud liikmete nimekirja, rääkimata sellest, et keegi oskaks öelda, kui palju on EÜSis liikmeid olnud. Selle nimekirja koostamisega on vägagi kiire — EÜSi Saksamaa või Argentiina koondusest ei ole nooremad kaasvõitlejad isegi mitte kuulnud.

Toimetaja tööks on olnud peamiselt kommentaaride kirjutamine, eriti artiklitele, mis sisaldavad palju isikunimesid. Loomulikult saab väita, et kõik EÜSi liikmed peaksid juba vanamehetundidest alates enamikku Seltsi liikmeid teadma, kuid ligi 2000 mehe puhul on see siiski pisut ülejõukäiv, eriti lugejale, kes pole otseselt Seltsi ajalooga tegelenud. Ka on tänapäeva lugeja tihti piisavalt hõivatud selleks, et pärast iga võõra nime ettejuhtumist teatmeteostest lisateavet otsida. Sellegipoolest vabandan siinkohal selle lugeja ees, kelle meelest kommentaarid on üleliigsed.

Lõpuks tahaksin tänada autoreid, kelle vaatamata meid kõiki vaevavale ajanappusele valmis kirjutatud ja ära saadetud artikliteta seda albumit ei oleks. Suure töö on ära teinud üks autoritest, ksv! Arti Hilpus, kes enamiku artikleid avaldamisküpsel viisil arvutisse sisestas, neid seejuures väga pieteeditundelisel viisil keeleliselt kohendades.

Head lugemist!

Discussion

No comments yet.

Post a Comment