//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Eesti Ekspress

Andrei Hvostov: Vedelikud

Päevaküsimus kõlab: kuidas mõjutavad vedelikud maailma poliitikat? Ameeriklaste tungiv palve on mitte seostada nende uuemaid ettevõtmisi Pärsia lahes naftaga. Eesmärk on julgeoleku tagamine, aga mitte nafta. Kuidas palun? Nafta on samuti julgeolek. See on majanduslik julgeolek, see on tarbimisjulgeolek, see on kõik muu taoline, mis meile kallis ja südamelähedane. Näiteks lend vitamiinivaesest põhjala talvest Dubai igavesse suvesse.

President Bush pani oma äsjases kõnes iraaklastele südamele, et nad ei õhiks naftapuurtorne. Ennekõike iseenda huvides muidugi. Kui algab Saddami-järgse Iraagi ülesehitamine, siis läheb selle rahastamiseks hulk naftadollareid. Puuraukude süütamine tähendaks ka ökoloogilist katastroofi. Kuid kardetavasti pole seegi Saddamile argument. Kuveidis laskis ta omal ajal naftaväljad põlema panna, tekitades Pärsia lahe ökokooslusele tänaseni kestva kahju.

Iraagis kohe algav sõda on üks igavene nöök. Maailm muud ei teegi, kui räägib sellest sõjast. Ometi oleks ka tähtsmaid asju arutada, kui ühe Lähis-Ida diktaatori mahavõtmine.

Kyotos räägitakse kogu käesoleva nädala veelgi olulisemast vedelikust kui nafta. Maailma kolmanda Veefoorumi põhisõnum on hoiatus, et aastaks 2025 elab kolmandik inimkonnast tuntavas veepuuduses. Praegust maailma lõhestavate vastuolude taga võibki mõnel juhul olla veeprobleem. Sealsamas Lähis-Ida piirkonnas, kus leidub sealsete riikide õnneks (või ka õnnetuseks) nii palju maaõli, tuntakse teravat puudust puhtast veest. Türgi, Iraagi ja Süüria vihavimma põhjus pole ainult ajalooline tüli Mosuli nafta pärast. Suhete teravust põhjustavad ka Anatoolia mägismaal asuvad Tigrise ja Eufrati lätted.

Asjaolu, et Araabia-Iisraeli konflikti taga on suuresti Jordani jõe kasutamise õigus, peaks olema üldtuntud fakt.

Vesi on tuhat korda olulisem vedelik kui nafta, sest viimase abita on inimkond suurema osa oma ajaloost hakkama saanud, ent veeta ei kunagi.

Kyotos esitatakse inimsoo januse tuleviku kohta süngeid numbreid. Põllumajandusteadlased väidavad, et lähima 25 aasta jooksul tuleb nälja ning viletsusega võideldes põllumajanduses kasutatava vee hulka suurendada 15-20 protsenti. Keskkonnateadlased seevastu kinnitavad, et päästmaks looduslikku tasakaalu tuleb põllunduses tarbitava vee hulka hoopis vähendada 10 protsenti.

Kas järgmisel aastakümnel hakatakse maailmas pidama sõdasid, mille propagandistliku ettevalmistamise käigus peavad valitsused vajalikuks sisendada, et vesi ei puutu asjasse? Kõik muu nagu demokraatia jätkuv kindlustamine, rahvusvaheline julgeolek, inimõigused – see puutub, aga vesi mitte.

Ja öelnud: It’s not about the water, vaatab riigipea kindlameelselt kaamerasse ning hoiatab: “Aga kaevusid meie tulekul ärge reostage.”

Kes investeerib puhta vee tootmisse, tajub trendi. Nafta on lühiajaline moeröögatus, vesi seevastu igavene vajadus.

Eesti Ekspress, 19.03.2003.a.

Discussion

No comments yet.

Post a Comment