//
hetkel sirvid...

Ajakirjandus: Maaleht

Peeter Olesk: Otsitakse rohelist poliitikut

Ühel hiljutisel keskpäeval tunnistas Hando Runnel kirjastuse Ilmamaa selles toas, kus tehakse ka suurt sarja “Eesti mõttelugu”, et ta on oma peres pisut nõutu. Et ühte ta poegadest kutsutakse väga roheliste erakonda, sest muidu ei tule nimekiri piisavalt pikk. Kas soovitada tal astuda või mitte?

Tegelikult on rohelist mõtlemisviisi väga vaja, sest temas saavad kokku nii konservatiivsus kui ka radikaalsus, nii rahvuslus kui ka vasakpoolsus. Nendega kõrvuti samuti elu klantspool ja varjukülg. Kui Tartu südalinnas õngitsevad mehed kalu, ega need siis lähe kaubandusketti. Umbes 40aastane mees müüs sealtsamast püütud kala ajalehe pealt silla all, teades väga hästi, et jõukam rahvas autoga silla alla kala ostma ei sõida ja vaesemal tuleb kala kassiga jagada. Õng tol mehel oli, tööd ning vist ka peret mitte, kala ta ise ei tahtnud.

Meie häda on selles, et roheline mõtlemisviis kipub minema kas elitaarseks või tehnoloogiliseks või haru- ja halduskondlikuks. Elitaarne tähendab siinkohal rõhumist üksipäinis projektide suurejoonelisusele. Mitte see pole tähtis, et vesi tänavatelt korralikult ära voolaks, vaid see, kui palju on raha eraldatud.

Tehnoloogiline tähendab seda, et tänavate kaevamisel on riistapuude kaasaegsus tähtsam kui tööliste asjatundlikkus. Mehed võivad sul objektil olla kas või lausa kõrval, aga ennekõike peab sul kaasas olema töötav mobiiltelefon, kust siis insener peast või laest korraldusi jagab.

Haru- ja halduskondlikkus tähendab omakorda seda, et kui asfalteeritakse sõiduteed, siis kõnnitee võib laguneda juba alates äärekividest (kui neid on!).

Sõnatu harjumuse järgi näikse olevat nii, et ”rohelise” alla käib kõik see, mis pärineb loodusest, kuna see, mis on tehtud looduse arvelt ja n-ö keemiliste vigurite ning nippide abil, enam päris roheline ei ole.

Me ei hakanud Hando Runneliga neis asjus maid jagama. Leidsime mõlemad, et mets on noorele inimesele rohelise ilmavaate seisukohast arusaadavam kui maa, sest igal meist ei pruugi maad olla. Ei pruugi olla ka oma metsa, kuid pole linna, kus poleks puid.

Maa vilju me näeme tihtipeale alles kaubandusvõrgus, sest kuigi näiteks mädarõigas võib kasvada ka äärelinna tänava ääres, ei kasva ta siiski linna kivises keskuses. Seevastu puu viljad võivad küll jõuda ka kaubandusvõrku, ent puud ennast me seal ei näe.

Ja lõpuks – maad tema lõplikkuses ei näe me õieti ka kosmosest. Puu samas on maa peal alati nähtav.

Jäi nii, et Hando Runnel annab pojale lugeda metsa kohta midagi sellist, mida on kirjutanud meiemaine asjatundja. Näiteks prof Oskar Danieli (1874 –1945) raamatu ”Mets ja metsandus Eestis”, mille aastal 2001 andis välja Ilmamaa ise või prof Andres Mathieseni (1890–1955) raamatu ”Metsa mõte”, mis ilmus sealsamas aastal 2004. Las siis noor mees otsustab.

Mõtlesin aga oma soovitusest edasigi. Kõik meie kodumaised täisvõimulised presidendid on olnud otsapidi ka rohelised. Konstantin Päts, Lennart Meri, Arnold Rüütel. On kahtlemata ka Toomas Hendrik Ilves.

Kes õpetab aga noorele või algavale või tulevasele rohelisele rahvusliku iseseisvuse ja rohelise universumi ajaloolisi seoseid mitte voldikute tasemel, vaid süstemaatiliselt?

Järelikult tuleks sellisele rohelisele õpetada ka seda, kuidas just on omavahel seotud säästlik käitumine ja ühistegelik ideoloogia, sest ei saa olla näiteks kasimatu üksinda. Näiteid leidub ohtrasti, kuid õpetamine peab suutma neid üldistada. Selliste üldistuste maksmapanek saabki olla ainult ühistegelik.

Katsugem aga üldistada juba siinkohal. Oletan, et kõik meie erakonnad on kutsunud endale uusi liikmeid lahus erakonna ideoloogilisest ajaloost. Ühelgi meie erakonnal pole see olnud lineaarne ja võib-olla ei saa teda seletada ka paljalt ühe kõveraga.

Kui nii, siis käib erakondade laiendamine eeskätt lubaduste alusel. Neid ongi täidetud, kuid põhimõtteliselt on väga suur vahe selles, kas lubatakse isiklikku kohta või selget printsiipi. Isiklik koht võib olla nimelt ka äärmiselt ajutine. Printsiip seda enamasti ei ole ja roheline mõtlemisviis on just printsiip.

Iseasi et mitte kunagi ainult ühtede jaoks. Meie roheliste jaoks see tähendab, et nad peavad leidma paindliku tasakaalu avatuse ning kategoorilisuse vahel. Nimekirja täissaamisest on selleks vähe.

Maaleht 12.10.2006

Discussion

No comments yet.

Post a Comment