// arhiiv

Arvustus

This tag is associated with 19 posts

Mart Laar: Che Guevara ja kasulikud idioodid

Humberto Fontova, Exposing the Real Che Guevara: And the Useful Idiots Who Idolize Him. Sentinel, 2007. 256 lk. Sattusin hiljuti New Yorgis hotelliliftis kokku noormehega, kes kandis uhke enesestmõistetavusega Che Guevara kuulsa pildiga T-särki. Kuna tegemist oli kalli disainsärgi, mitte mingi ühe dollari poest ostetud tootega, oli näha, et noorhärra kuulub pigem ühiskonna jõukamasse kui […]

Ilmar Raag: Raadio juubel ja teisi jutte

Rääkiv plekk-kruus ja teisi raadiojutte. Koostanud Kerttu Soans, kirjastanud AS Maaleht, 2006. Õigupoolest on ju ülesanne raske. Eesti ringhäälingu sünd on oma tulevase mõju mõttes võrreldav Õpetatud Eesti Seltsi või eesti teatri sünniga. Ometi tabab igaüht, kes seda tähtsust juubeli puhul väljendada püüab, seesama häda, mida tunneb siiras armastaja oma tunnet deklareerides. Kord juba sõnaks […]

Pärtel Piirimäe: Ajalugu kui poliitika jätkamine teiste vahenditega.

Pärtel Piirimäe kirjutab Eric Hobsbawm\’i raamatust “Äärmuste ajastu. Lühike 20. sajand. 1914 – 1991″ (Varrak, 2002). Briti marksistliku ajaloolase Eric Hobsbawmi suurteos XX sajandi ajaloost on sama vastuoluline kui selles teoses käsitletav ajastu. Hobsbawm ise on möödunud sajandi tabavalt nimetanud “äärmuste ajastuks”, viidates ühelt poolt kataklüsmidele sajandi esimesel poolel, mil inimene hävitas oma liigikaaslasi suuremas […]

Peeter Olesk: Rajamaade uurija Kurs

Sarja “Eesti mõttelugu” 68. köitena ilmunud raamatu “Rajamaade rahvaid” pealkirja oleks võinud veel kaaluda. Raamatu autoriks on Tartu ülikooli professor Ott Kurs (1939), kelle artiklitest ja ettekannetest köide koosnebki. Raamat väärib ostmist ja lugemist, sest selle kaante vahel on käsitletud teemasid, mis puudutavad kõiki. Selle raamatu integraaliks ei ole siiski mitte need rahvad, kes elavad […]

Mart Laar: Max Jakobson. Väkivallan vuodet. 20. vuosisadan tilinpäätos

Mart Laar retsenseerib Max Jakobsoni raamatut “Väkivallan vuodet. 20. vuosisadan tilinpäätos”, Otava, Helsingi 1999. 424 lk. On öeldud, et parim viis memuaaride kirjutamiseks on teha seda tagasivaatena sündmustele, milles kirjutaja on osalenud. Sel viisil on mälestusi kirja pannud Winston Churchill, sama võtet kasutab ka Soome välispoliitika grand old man Max Jakobson. Nagu pealkirigi ütleb, on […]

Mart Laar: Baltisaksa kultuur – oma või võõras?

Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1918. UTKK, 2006. 640 lk. Eesti rahvusliku teadvuse ning ajaloolise mälu osaks on olnud baltisakslaste peaaegu täielik väljajätmine sellest. Nii nagu baltisaksa ajaloolased kuulutasid Eesti ja Läti ajaloo vaid kolonistide ehk baltisakslaste ajalooks, nii kinnitatakse tänases Eestis ja Lätis, et nende ajalugu koosneb vaid põlisrahvaste ajaloost. Vigane ning kitsarinnaline […]

Ain Kaalep: Nimedest marmortahvlil Isade maani.

Olen juba mitu kuud mõtelnud oma kadunud isa saja aasta juubelile – ta sündis 25. novembril 1902 Mähma külas Viljandimaal väiketaluniku pojana, on käinud Kärstna ministeeriumikoolis, keskhariduse saanud Viljandi reaalkoolis, mis aga mulle aina on olnud eriti tähtis: vaevalt kuueteistaastasena astus ta vabatahtlikult Viljandi kooliõpilaste pataljoni. Mäletan seda väga ilusat kirja, mille ta sõtta minnes […]

Toomas Hiio: Tulevik?

Toomas Hiio retsenseerib Max Jakobsoni raamatut “Tulevaisuus?” Helsinki, Otava, 2005. 250 lk. Oma riigi tutvustamine maailma mõjukeskustes on asi, mida tuleb teha iga päev, sest see on väikeriigi ellujäämise küsimus. Keda ei teata, seda pole olemas. Kui 20. sajandi eelviimasel aastal pidas üks eesti toimetaja vastilmunud Max Jakobsoni “XX sajandi lõpparve” esimest osa liiga Soome-keskseks, […]

Toomas Hiio: Okupatsioonist ja anneksioonist, õigusjärglusest ja järjepidevusest

Lauri Mälksoo, Nõukogude anneksioon ja riigi järjepidevus: Eesti, Läti ja Leedu staatus rahvusvahelises õiguses 1940. a – 1991. a ja pärast 1991. a. Uurimus pingest normatiivsuse ja võimu vahel rahvusvahelises õiguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. Heade eesti juristide raamatuid on mõnus lugeda isegi inglise keeles. Lauri Mälksoo ja tema raamatu kohta kehtib see täiel […]

Toomas Hiio: Film “Eesti – ajaloo risttee” räägib pool tundi vanu tuntud valesi

Filmi väitel peeti Eestis 1941. aasta suvel kodusõda, eestlased sooritasid sõjakuritegusid ning Nõukogude Liiduga ühinemine oli suure osa eestlaste ülim tahe. Pooletunnist videofilmi “Eesti – ajaloo risttee” mõne nädala eest tabanud Eesti avalikkuse tähelepanu ületas filmi sisulised ja tehnilised väärtused kahtlemata mitme suurusjärgu võrra. Justkui oleks tulistatud varblast kuuetollisest haubitsast. Kuid see väide kehtib ainult […]