// arhiiv

Eesti Üliõpilaste Selts

This tag is associated with 24 posts

Toomas Hiio: EÜS kannab riigivärve.

1870. aasta algul tulid kokku neli eesti soost Tartu ülikooli tudengit: Andreas Kurrikoff, Hugo Treffner, Heinrich Rosenthal ja Martin Wühner, et ühineda ja kogu asutada, “kus nemad teine teist tundma õpiksivad, teine teist läbirääkimiste ja hää nõu kinnitaksivad ja ühes oma rahva kõige kaunima vana lauluga, Kalevipojast, tutvaks saada püüaksivad”. Nii sündis Eesti üliõpilaste Selts […]

Toomas Hiio: Prototüübid Mesmeri ringis.

Nils B. Sachris ja Karl Wilhelmson (Toomas Hiio) otsivad ajaloost Jaan Krossi romaani “Mesmeri ring” tegelaste kujundamisel eeskujuks olnud inimesi. Enamik ülikoolimälestusi jaotub kahte rühma: esimestes, nendes igavamates, kirjutab autor peamiselt sellest, milliseid raamatuid ta luges, kuidas eksameil käis, ka sellest, kuidas eesti asja aeti; teistes, nendes huvitavamates aga peaasjalikult sellest, kellega, kus, kuidas ja […]

Toomas Hiio: Nemad valisid värvid.

29. septembril möödub 115 aastat koosolekust, kui otsustati võtta Eesti Üliõpilaste Seltsi asutatava «Vironia» osakonna värvideks sinine, must ja valge. Ehkki sinimustvalge lipu sünnipäevana tähistatakse 4. juunit 1884, kui sinimustvalge lipp Otepää kiriklas pühitseti, on ka 29. (17. v.k.j.) september 1881 märkimisväärne tähtpäev. Üliõpilaselu korraldus Tartu Ülikoolis 1880. aastatel 1870.-1880. aastad olid saksakeelse ja baltimeelse […]

Edgar Heinsoo: Pilk mineviku aegadele

Väga vali on olnud meile aja lakkamatult voolav jõgi, mis kannab oma laineil inimsaatusi. Hõredamaks on jäämas vanemate ksv!-vil! ring. Paljud, kes väga pikka aega on rännanud meiega koos, pole enam meie hulgas. Ja kui pikakski võib siis lugeda mälestuste rida? Püüan olla kasuks kaasaegsetele ja järeltulevatele, talletades kirjasõna, mis on seoses meie EÜS-i minevikuga. […]

Edgar Heinsoo: Saateks EÜSi XVII albumile.

Elame ainulaadsel ajajärgul, kus EÜSi vil!vil! ja ksv!ksv! tähistavad ühe meie vanima seltsi, Eesti Üliõpilaste Seltsi 125. aastapäeva. Need, kes meist jätsid kodumaa 1944. a. sügisel, meie EÜSlased, valgusime laiali igasse ilmakaarde, kus jätkasime EÜSi traditsioone, elades ja tegutsedes juurtega minevikus, aga tulevikku suunatud pilguga. Mis näis olevat võimatu, sai uuesti võimalikuks iseseisvuse saabumisega, EÜSi […]

Artur Grönberg: Kiirsammul läbi vana Seltsi 125 aasta

EÜSi praegune tähtpäev 125 võimaldab vaatlusi kolmest aspektist – eesti vanade seltside kohta, EÜSi kohta, eesti akadeemilise haritlaskonna esiletõusu kohta. Kõik kolm kuuluvad kokku. Esimesega pikeneb vaatluste ulatus ärkamisajani välja. Teisega tuleb esile EÜSi tegevuskäigu erakordsus, mis olnud kestvam kui ühelgi muul eesti seltsil. Kolmanda juures avar perspektiiv kaugelt üle sajandi peegeldab Seltsi liikmeskonna ühist […]

Artur Grönberg: Vikingshilli koosolek 1944

EÜS-i organisatoorse kujunemise algus paguluses on üksikasjaliselt teada – aeg, koht, koosseis, otsustuse meeleolu. Aeg oli äärepealt niisugune, kus sõjaoludes kodumaal enam salajagi koos ei käidud. Koht oli sellepärast põgenikelaager Rootsis. Koosseisu moodustas grupp juhuslikult kokkusattunud EÜS-lasi, nende hulgas üks endine vanamees. Otsus oli igaühel kindel, et kooskäimisi jätkata EÜS-i edasitegutsemiseks. Sedasama saab siin sõnastada […]

Indrek Elling: Ülevaade eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloost ajavahemikul 1870-1891 – I osa

1. Ülevaade allikatest ja kirjandusest. Tehes ülevaadet Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu ajavahemikul 1870–1891 puudutavatest allikatest ja kirjandusest, tuleb kindlasti alustada materjalidega, mis asuvad Eesti Riigiarhiivi fondis „Üliõpilaskonvent Eesti Üliõpilaste Selts” (nr 1767), s.o. siis fondis, kuhu on koondatud kõik EÜS-i dokumendid kuni nõukogude okupatsioonini. Tähtsamad nendest allikatest on ilmselt üldkoosolekute protokollid, millest kõige vanem on […]

Indrek Elling: Ülevaade eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloost ajavahemikul 1870-1891 – II osa

2. Kalevipojaõhtud ja Vironia selts. „Aastal 1870 wõtsiwad neli Tartu Uniwersitädi õppijat, Studenti, kes Eesti rahwa seas sündinud olid ja oma rahwa liikmed end tundsiwad olewad, nõuks, teiste oma sarnastega, kes kas ka Uniwersitädi õppijad wõi seesugused kes juba oma õppimist olid lõppetanud ja ametis oliwad wõi niisugused, kes oma sõna ja teuga muidu olid […]

Indrek Elling: Ülevaade eesti Üliõpilaste Seltsi ajaloost ajavahemikul 1870-1891 – III osa

3. Korporatsioon Vironia asutamiskatse. 12. mail 1881 valiti A. Mõtus järgmise semestri esimeheks. Kuni selle ajani ei leidu protokollides jälgegi sellest, et oli plaanis korporatsiooni asutada, kuid juba 23. mail toimus erakorraline koosolek, mida võib nimetada ka esimeseks Vironia asutamise koosolekuks (kohal olid F. W. Ederberg, A. Sperrlingk, A. Mõtus, P. Undritz, J. Tiedemann, A. […]