// arhiiv

Haridus

This tag is associated with 19 posts

Priit Kogerman: Teaduskonna häving ja ametnikuülikoolide tõus

Tallinna tehnikaülikooli bioloogiaprofessor Kogerman ametnikuülikoolide ohtlikkusest Meie riigis on nii nagu mujalgi teadlastest ja teistest loomeinimestest traditsiooniliselt lugu peetud ja kuulatud neid ehk rohkemgi, kui nende panus SKTsse selleks tingimata sunniks. Me kõik mäletame 1988. aasta loomeliitude pleenumi suurt osa iseseisvuse veretus taastamises ja kui XXI sajandi finantskriisis ja ühiskonna üleüldises peataolekus oli tarvis uut […]

Kalmar Kurs: Mida näitasid PISA testi tulemused?

PISA test pani taas riikide põhihariduse kaalukausile. PISA uuring mõõdab väga praktiliste ja elulähedaste ülesannete kaudu 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi matemaatikas, funktsionaalses lugemises ja loodusteadustes. Olen jälginud rahvusvahelisi ning riiklikke välisajalehti – Eesti riik ja kooliharidus on saanud väga palju tunnustust ja tähelepanu. PISA tulemused näitavad ka seda, kui palju on riigis nõrku, keskmiseid […]

Alar Karis: variautorite aeg

Üliõpilaste esseede, bakalaureuse- ja magistritööde taga seisavad sageli hoopis neid tootvad variautorid. See võib olla palju ulatuslikum mädapaise, kui esimesel pilgul tundub, hoiatab Tartu Ülikooli rektor Alar Karis. Mõni päev tagasi jõudis minu, ülikooli rektori postkasti kiri, milles üks ilmselgelt haritud inimene pöördub auväärse Tartu Ülikooli poole ja tunnistab pattu. Ja palub andestust. Akadeemilise süütundega […]

Toomas Kiho: Tartu rapsoodia

Ülikoolilinnad kalduvad olema suviti unised. Nii on olnud lugu ka Tartus. Tudengeist tühi linn on uimane ja siin ei juhtu õieti midagi. Ka koolilapsed on suvel priid ja lahkuvad linnast. Tartu teab: suvi on ettevalmistusaeg õppeaastaks, järgmiseks talveks, mis koolis tuleb käia. Ning polegi selge, kumb on see päris Tartu – kas õppureist kihav linnakehand, […]

Andrus Kivirähk: Õpetajat kastab vihm

Jutt sellest, et õpetajate palka tuleb tõsta, on peaaegu sama vana kui legend Ülemiste vanakesest või keelte keetmisest. Ometi seda ei tõsteta, vähemalt mitte piisaval määral. Miks? „Õpetaja” pole Eesti ühiskonnas kindlasti mitte sõimusõna. Muidugi, säärast erandlikku positsiooni nagu millalgi saja aasta eest, kui õpetaja oli üks väheseid haritud inimesi külas, neil enam ei ole, […]

Tõnis Lukas: Ütleme haridus, mõtleme kvaliteet

Mul on täna hea meel tervitada teid siin Tartu Ülikooli auväärsete võlvide all järjekordse, arvult juba viiendal Haridusfoorumil. Läbi aastate on foorum olnud kohaks, kus räägitakse, mis on Eesti hariduselus hästi, mis halvasti. Ning vaatamata sellele, et nii mõnigi kord jäävad sellistel kogenemistel kostma kriitilised toonid, on sellised kohtumised vajalikud. Hea meel on märkida, et […]

Tõnis Lukas: Haridussüsteem – ühiskonna alustugi

Haridussüsteem katab võrguna kogu maad ja on seega ühiskonna loomulik osa kõikjal, kus piirkonnas vähegi suurem hulk inimesi kogunenud on. Kuna ta on arengutugi, siis vajatakse teda kõikjal – eriti pannakse tema kohalolu või siis puudumist tähele seal, kus ühiskonnal muresid kõige rohkem – seal vajatakse ka kooli tuge rohkem.  Kus muresid vähem, on teisigi […]

Hellar Lill: Mis oli Vanilla Ninjade lemmiktund?

Paljud tänaste koolilaste vanemad mäletavad oma kooliajast “sõjalise tunde”, mille käigus vanemate, tihti ordenikõlina saatel koolitundi saabunud Nõukogude ohvitseride võõrkeelsete käskluste saatel pandi aja peale Kalašnikove kokku ja võeti lahti ning harjutati kooliõuel usinasti rivisammu. Koos nõukogude võimuga kadus see – meenutuste järgi mõnevõrra koomiline – õppeaine kooliprogrammist. Esimese patsifismituhina möödudes alustati mõni aasta hiljem […]

Mart Laar: Eestluse elujõud

Me ei saa vaadata tulevikku, kui me ei tea, missuguses seisus me tegelikult oleme. Ettekannet ette valmistades lehitsesin vanu materjale. Eesti rahvusluse üle 1917.-1920. aastatel mõtteid vahetanud poliitikud ja ajakirjanikud olid küllaltki pessimistlikud. Kurdeti, et rahvustunne pole piisavalt arenenud, ei suudeta iseendaga hakkama saada. Samal ajal ja kõigest hoolimata loodi aga Eesti rahvusriik ja toimus […]

Mart Laar: Uinunud e-tiiger tuleb üles äratada

Eesti on arenenud kiiremini kui ükski teine postkommunistlik üleminekuriik. Meile on edu toonud julged ja tavatud otsused, mis pole jäljendanud teisi riike, vaid otsinud oma teed: rahareform, maksureform, e-valitsus. Seda kurvem on näha, kuidas arutelu Eesti tuleviku üle on vaibunud enesega rahulolevasse vaikusesse. Selle kurvaks näiteks on valimiskampaania. Uute tulevikku vaatavate lahenduste asemel tegeletakse raha […]