// arhiiv

Kirjandus

This tag is associated with 8 posts

Ivo Rull: menukirjanik ja kehakeel

Suhtekorraldaja Ivo Rull arutleb, kes on menukirjanik, ja pakub mõned võimalused menukirjanduse mõiste tõlgendamiseks. Jõuluaeg on taas täitnud meie raamatupoed menukiks pürgivate kirjanduslike ja autobiograafiliste teostega. Nende müüki toetab üldjuhul autorite aktiivne esinemine erinevates meediakanalites. Mõtiskledes kirjanduse ja selle promotsiooni vahekordadest, tajun kuklas näpistavat hiljutist kibedat õppetundi. Kultuuriministri repliik Barbara Cartlandi kui halva lugejamaitse etaloni […]

Nils Bernhard Sachris: Prototüübid Mesmeri ringis.

Nils B. Sachris ja Karl Wilhelmson (Toomas Hiio) otsivad ajaloost Jaan Krossi romaani “Mesmeri ring” tegelaste kujundamisel eeskujuks olnud inimesi. Enamik ülikoolimälestusi jaotub kahte rühma: esimestes, nendes igavamates, kirjutab autor peamiselt sellest, milliseid raamatuid ta luges, kuidas eksameil käis, ka sellest, kuidas eesti asja aeti; teistes, nendes huvitava-mates aga peaasjalikult sellest, kellega, kus, kuidas ja […]

Peeter Olesk: Rajamaade uurija Kurs

Sarja “Eesti mõttelugu” 68. köitena ilmunud raamatu “Rajamaade rahvaid” pealkirja oleks võinud veel kaaluda. Raamatu autoriks on Tartu ülikooli professor Ott Kurs (1939), kelle artiklitest ja ettekannetest köide koosnebki. Raamat väärib ostmist ja lugemist, sest selle kaante vahel on käsitletud teemasid, mis puudutavad kõiki. Selle raamatu integraaliks ei ole siiski mitte need rahvad, kes elavad […]

Peeter Olesk: Heade sõnade anatoomia

Kas me oleme valmis teise inimese siiraks tunnustamiseks? Labaseks minnes võiks vastata kohe, et ega ei ole küll, kuid katsugem, kas või vastu voolu, olla labaseks madaldumata. 40 aastat tagasi, 16. detsembril 1966, ilmus siinsamas (nr 51) Nigol Andreseni artikkel “Nobeli preemiast ja kirjanikusuurusest”. Tänapäevase loogika järgi pidi selline artikkel jõudma toimetusse hiljemalt nädalapäevad enne […]

Lauri Mälksoo: Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule

Julia Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Juura, Tallinn 2006. 536 lk. Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval […]

Mart Laar: Baltisaksa kultuur – oma või võõras?

Liina Lukas, Baltisaksa kirjandusväli 1890 – 1918. UTKK, 2006. 640 lk. Eesti rahvusliku teadvuse ning ajaloolise mälu osaks on olnud baltisakslaste peaaegu täielik väljajätmine sellest. Nii nagu baltisaksa ajaloolased kuulutasid Eesti ja Läti ajaloo vaid kolonistide ehk baltisakslaste ajalooks, nii kinnitatakse tänases Eestis ja Lätis, et nende ajalugu koosneb vaid põlisrahvaste ajaloost. Vigane ning kitsarinnaline […]

Juhan Kreem: Kui kirjutada Lutherist

Juhan Kreem kirjutab Lucien Febvre’i raamatust “Martin Luther. Üks inimsaatus” (Varrak, 2003). Kord ammu tegin ma Tartu ülikoolis historiograafia eksamit. Distsipliin ise oli kahjuks mitmetel põhjustel üliõpilaste seas üpris ebapopulaarne. Kui olin õppejõule nimetanud vastamisele tulevaks teemaks ajalookirjanduse Prantsusmaal XX sajandil, parandas ta mind, öeldes, et jutt peab olema ikka ajalooteadusest. Muidugi oli nii kirjas […]

Juhan Kreem: Tippkutid üle kogu maakera

Kaido Kama. Ümberilma reisikirä. Fontes, Tallinn, 2001. 224 lk. Eesti lipp ümber palli. Koostaja Tiit Pruuli, Varrak, Tallinn, 2001. 264 lk. kahetsusta, kulla vennad käigust ei või kasvaneda! […] Eks me leidnud eksiteelta tõelikke tunnistähti, et ei suurel ilmal otsa. Ma suhtun reisikirjadesse üldiselt umbusuga. Keskaja ühe populaarsema reisiraamatu, “Jean de Mandeville reisid”, kirjutas mees, […]