// arhiiv

Õigusteadus

This tag is associated with 11 posts

Lauri Mälksoo: Kas Golovatovit saaks Vilniuse eest karistada?

Milline on 1991. aasta Vilniuse veresaunas süüdistatud Mihhail Golovatovi vabastamise tähendus rahvusvahelise õiguse seisukohast? Üks võimalus sellele küsimusele vastata on mängida mõttes läbi, mis saanuks edasi, kui Austria oleks teletorni hõivanud Alfa üksust juhtinud Golovatovi Leedule üle andnud. Sel juhul oleks Golovatovile Vilniuses korraldatud kriminaalprotsess. Teadaolevalt süüdistab Leedu Golovatovit sõjakuriteo ja inimsusvastase kuriteo toimepanekus. Protsess […]

Anti Poolamets: Sõnade kaalust

Kohtupraktika kinnitab, et sõnad kaaluvad. Sõnade kaal olenevalt kasutamise vormist ja kohast võib kõikuda mõnest tuhandest sadade tuhandete kroonideni. Kohtus mõõdetakse ja kaalutakse nende torkavust, valutegevat toimet ja mõju isikute aule ning väärikusele. Urmas Oti solvavad sõnad Olev Remsu kohta maksid talle 200 000 krooni valuraha pluss kohtukulud. Põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et arvamusvabadust võib […]

Lauri Mälksoo: Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu?

Rahulepingul on jätkuv juriidiline tähtsus siis, kui Eesti ise seda tahab Nii Eero Medijainen kui ka Heiki Lindpere avaldasid Tartu rahu aastapäeval Eesti Päevalehes arvamust, et rahuleping on kaotanud kehtivuse. Lindpere arvates juba 1991. aastast. See seisukoht tundub ennatlik. Tartu rahulepingu kehtivuses võib eristada kolme faasi. Esimene faas oli 1920–1940 ehk kuni Eesti okupeerimise ja […]

Lauri Mälksoo: 14. juuni 1941.a küüditamine ja rahvusvaheline õigus: mõtteid vastutusest

14. juunil 1941.a küüditati okupeeritud Eesti Vabariigi territooriumilt loomavagunites N. Venemaale ligi 11 000 Eesti Vabariigi kodanikku. Juuniküüditatute hulgas oli mehi-naisi võrdselt; 35 % küüditatutest olid nooremad kui 18-aastased. Juuniküüditatutest jõudsid kodumaale tagasi üksnes pooled, neist kõigest sadakond meest. <!–more–> Täpselt samal ajal Eestiga toimusid massiküüditamised ka teistel aladel, mille N. Liit rahvusvahelise õiguse vastaselt […]

Lauri Mälksoo: Eesti välispoliitika idealismi ja realismi vahel

Analüüs: Eesti välispoliitika idealismi ja realismi vahel Kolmapäev 27.11.2002 Lauri Mälksoo TÜ rahvusvahelise õiguse lektor Missugune tulevik ootab Eestit ning missugust rolli mängib selle tuleviku kujundamisel ja kättevõitmisel välispoliitika? Kui palju tegelikke valikuvõimalusi on üldse Eesti välispoliitikas, võttes arvesse 1939/1940. aasta valusat ajaloolist kogemust ning tänagi paljuski üle meie peade tõmbuvaid ja tõukuvaid maailma jõujooni? […]

Lauri Mälksoo: Kosovo sõda kui murdepunkt ajaloos

President Merile kuuluvad sõnad: väikeriikide aatompomm on rahvusvaheline õigus. Rahvusvaheliseks õiguseks nimetatakse õiguslikult kohustuslikke mängureegleid, mis reguleerivad riikidevahelisi suhteid. Selle õiguse tähtsaimad allikad on riikidevahelised lepingud ning õiguslikult siduv praktika. Moodne rahvusvaheline õigus sündis 1648. aastal, mil Vestfaali rahulepinguga pandi alus võrdõiguslike riikide süsteemile Euroopas. Sellest ajast on rahvusvahelises õiguses toimunud mitu murrangulist muutust süsteemi […]

Lauri Mälksoo: Analüüs: Iraak ja rahvusvahelise õiguse kriis

Aprillis 2003 peab Ameerika Rahvusvahelise Õiguse Ühing Washingtonis oma aastakonverentsi. Ühingu president, professor Anne-Marie Slaughter on lubanud üles astuda ettekandega «Üks Ameerika visioon rahvusvahelisest õigusest». Ajakohasemat teemat on raske ette kujutada, sest viimaste aastate arengud on tõstatanud rea küsimusi USA suhtumisest rahvusvahelisse õigusesse. Rahvusvahelisele õigusele on antud erinevaid tõlgendusi. Idealistid eesotsas Kantiga on uskunud vajadusse […]

Lauri Mälksoo: Juriidilisi vaateid Euroopa Liidule

Julia Laffranque. Euroopa Liidu õigussüsteem ja Eesti õiguse koht selles. Juura, Tallinn 2006. 536 lk. Õpikud on oma ajastu peegel. Kuna õigus muutub ajas, siis kehtib see täiel määral ka juriidiliste kõrgkooliõpikute kohta. Külastage Tartus Rüütli tänava antikvariaati ja laske silme eest läbi sealne juriidiliste ainete kõrgkooliõpikute rivi. Seal need raamatud seisavad õlg õla kõrval […]

Lauri Mälksoo: Jaapani-Vene piirivaidlus ja riikide juriidiline välispoliitika

Riikide arusaamist rahvusvahelisest õigusest kujundavad suurel määral nii nende huvid kui ka ajalugu. Jaapani-Vene piirivaidluse mõistmisele võib läheneda juriidilise välispoliitika kontseptsiooni kaudu. Selle mõiste on riikide välispoliitika ja rahvusvahelise õiguse omavahelise põimumissuhte seletamiseks välja pakkunud Prantsuse jurist ja diplomaat Guy Ladreit de Lacharrière.1 Veel 20. sajandi esimesel poolel valitses rahvusvahelise õiguse spetsialistide seas positivistlikuks peetud […]

Lauri Mälksoo: Tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria ja rahvusvaheline õigus Eestis

Kahest 1990. aastatel maailmapoliitika tulevikust “suure narratiivi” loonud teoreetikust – Francis Fukuyamast ja Samuel Huntingtonist – on paremini käinud Huntingtoni, tsivilisatsioonide kokkupõrke konstateerija1 käsi. Kui isegi prantsuse välispoliitika analüütik kirjutab, et ameeriklasel Huntingtonil2 siis peab Huntingtoni jutus ikka mingi tõetera sees olema. Ka Eesti välispoliitilise mõtte kandjad on pärast 1991. aastat ühel või teisel kujul […]