// arhiiv

Religioon

This tag is associated with 10 posts

Andrus Kivirähk: Milleks kirikut näppida?

Kuuldes „Humanistliku kristluse manifestist”, meenusid mulle kohe 1968. aasta lihtsameelsed Praha kommunistid, kes arvasid, et sotsialismile tuleks anda inimnäoline kuju. Ja kujutasid oma sinisilmsuses koguni ette, et seltsimees Brežnev on neile selle leiutise eest tänulik! Aga võta näpust, Nõukogude Liit viis Tšehhoslovakkiasse hoopis tankid. Sest paraku ei pea Nõukogude võim üldse olema inimnäoline, tähtis on […]

Vello Salo: Vaikne nädal Kolmandas Eestis

Kui Maarjamaa mainet on siiani püütud uputada, siis nüüd püüame seda juba upitada. Rahvaloendus esitas küsimuse: milline on teie suhe religiooni? Vastamine polnud kohustuslik, kuid kolmandik elanikest siiski vastas, et on kristlased. See ongi Kolmas Eesti. Kus asub see Kolmas Eesti? Aga päris kindlasti mõlemas, Esimeses ja Teises, mu paremal ja vasemal. Nii et kui […]

Vello Salo: Jälle ateistlikud Julk-Jürid ehk kellest räägime?

Kas ikka “religioonid kuuluvad ajalukku, hoolimata sellest, et mõned inimesed ikka veel teisiti arvavad”, nagu väitis üks 11. aprillil nähtavale kohale paigutatud artikkel? Olgugi et peateemaks oli nagu usuõpetus, väitis juba alapealkiri, et religioonid kuuluvat ajalukku – ilmselt siis ka praeguses Eestis. Vägisi meenus “religioon on igand”, mida ateistlikud Julk-Jürid oma pool aastasada ENSV koolides […]

Kaarel Tarand: Hirm, usuvabaduse piiraja

Ristimata pagan Kaarel Tarand leiab, et meie koolis on küllalt sellist, millest kohustusliku usuõpetuse kasuks loobuda. Ilmselt kuulun “mõne teisitiarvaja” hulka, kes erinevalt Andrus Kivirähkist ei arva, et religioonid kuuluvad ajalukku. Minu silm näeb neid küll täies elujõus tegutsemas ja kasvamas igal pool maailmas. Kas mitte ka Iraagi sõja vähemasti mõned juured ei ole religioosse […]

Vello Salo: Paavsti leegionid

Mind paluti kirjeldada äsja lahkunud paavsti rolli bolševismi lammutamisel. Ent kuidas seda kirjeldada eestlastele, keda koormab pool tuhat aastat laimu paavstluse aadressil? Mul pole vaja kaugelt otsida: mida teadsin paavstist mina, iseseisva Eesti gümnaasiumi abiturient, kui sõda mu juuniks 1945 Rooma viis? Mäletasin mingist laulukesest, et paavst pidi kahe kasuka vahel magama ja sulavõid sööma. […]

Tiit Pruuli: Iraani võlu ja viha

Pärsia on kogu aeg, eelajaloolisest ajast peale, omaenda rada käinud. Isegi siis, kui oma tee pole olnud poliitiliselt võimalik, on seda enam astutud oma kultuurilist rada. Iraanlased on väga iseteadlik rahvas. Rappudes võimatutel autoteedel Afganistanist Iraani, lugesin muude hulgas Stephen Kinzeri 2003. aastal ilmunud raamatut “All the Shah’s Men. An American Coup and the Roots […]

Mart Laar: Tinaste ihade konkurent

Eesti rahvakirik 90 aastat vana Läinud nädalal tähistas Eesti Evangeelne Luterlik Kirik Tartus 90 aasta möödumist oma esimesest kirikukogust. Tegemist on tõepoolest tähelepanuväärse sündmusega. Eesti kirik oli üks esimesi institutsioone, mis tsaarivõimu kokkuvarisemisega kaasas käinud vabanemise enda ülesehitamiseks ära kasutas. Juba 1917. aasta 31. mail astusid Tartus evangeelse luteri usu koguduste asemikud kokku kongressiks, millest […]

Andrus Kivirähk: Köster jälle koolis!

Kirjanik Andrus Kivirähk leiab, et religioonid kuuluvad ajalukku, hoolimata sellest, et mõned ikka veel teisiti arvavad. Kui ma kuulsin, et mõned inimesed peavad plaani, kuidas muuta usuõpetus koolides kohustuslikuks aineks, olin ma üllatunud, aga samas – ei olnud ka. Üllatunud sellepärast, et 21. sajandil leidub ikka veel inimesi, kelle arvates on igati mõistlik hakata juba […]

Andrei Hvostov: Imet oodates

Vene õigeusu kirik püüab vabaneda ilmikvõimu haardest. Võimu ja vaimu ebavõrdne abielu on Peeter Esimese ajast pärit needus. Ekspressi toimetus hellitas õrna lootust, et meil õnnestub saada patriarh Aleksius Teisega intervjuu. Realistidena ei saanud seda uskuda. Patriarh tavapäraselt ajakirjanikega ei suhtle, sest igast tema sõnast või selle hilisemast (kontrollimatust) tõlgendusest võib tõusta suur segadus. Patriarh […]

Andrei Hvostov: Miks jääb ideoloogiate tõus hukkamõistuta?

Euroopa haritlaskond, Eesti oma kaasa arvatud, vaatab Vana Maailma islamistumist tuima osavõtmatusega pealt. Kirjanik Thomas Mann on 1937. aastal kirja pannud järgmise mõtte: “Ma ei suudaks end kunagi sundida ütlema midagi halba uue Venemaa kohta, ehkki seal toimuv jääb arusaamatuks.” Viimased sõnad “wenig durchsichtig” tähendavad sõna-sõnalt “vähe läbipaistev”. Läbipaistmatud, s.t arusaamatud olid kirjanikule ilmselt stalinlikud […]